1-07-597\1

(06231606015)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi D.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Heiki Kolk Süüdistatav D.V Ik: xxx Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. D.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 05.10.2006 kuni 06.10.2006, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise ärakandmist arvestada alates D.V kahtlustatavana kinnipidamisest 02.12.
2. 4 D.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. D.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.V, 1-07-597, sundraha“.
4. D.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2017 (kaks tuhat seitseteist) krooni ja 80 senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.V, 1-07597, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta P. I esitatud tsiviilhagi 2500 krooni nõudes läbi vaatamata, selgitades kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
8. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud ukselink ja lukukate kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele nende asjade omanikule Peeter Idasaarele (Wismari 35-1 Tallinnas).
9. Asitõend: Rolands Klotsile vastutavale hoiule antud mobiiltelefon №kia 6210, 2 akulaadijat, haamer ja sõrmus jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule R. K-le.
10. Asitõend: R.K-le vastutavale hoiule antud punast värvi kaelapael kui asi, millel puudub väärtus, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibis 19.09.2006 kella 14.00 ajal maja trepikojas, kus ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis postkastide juures olnud J. V-le kuulunud tööriistakastist tööriistad: kaablikinnituspüstoli väärtusega 1000 krooni; montööritangid väärtusega 140 krooni, kruvikeeraja väärtusega 300 krooni, võtme ja pani need enda kotti. Asjade kadumise avastanud J. V sai D.V-lt asjad tagasi. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 02.12.2006 kella 01.00 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis lukustamata ukse avamise teel elumajja teisel korrusel P. I omandis olevasse ruumi, kus algselt üritas avada lukustatud toa ust, selle ebaõnnestumisel tungis ta ukse avamise teel samal korrusel asuvasse R. K kasutuses olevasse tuppa, kust võttis ära R. K-le kuuluva vara: mobiiltelefoni NOKIA 6210 väärtusega 700 krooni, haamri väärtusega 100 krooni, 2 mobiiltelefoni akulaadijat, hõbedast sõrmuse väärtusega 800 krooni, lõhna Hugo Boss väärtusega 700 krooni ja punase Coca-Cola kaelapaela. D.V peeti R. K poolt kinni ja asjad tagastati R. K-le. Seega D.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8-25 lg 2 järgi. Kohtuistungil süüdistatav D.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.12.2006 koostatud tunnistaja M. V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulis võõrast häält kella ühe ajal öösel ja ärkas üles. Ukse juures kohtus võõra mehega, kes ütles, et otsib kedagi. Ütles mehele, et seal ei ole kedagi ja mingu minema. 10 minutit hiljem kuulis uuesti ja helistas maja omanikule R. K-le, kes tuli kohale ja võttis mehe kinni. Mehel oli seljakott. Enne kuulis kuidas lõhuti lukustatud toa ust ja sai aru, et majas on varas. Mehelt võeti ära mobiiltelefon №kia, hõbesõrmus, meeste lõhnaõli Hugo Boss, №kia akud, haamer. Kokku tekitati varalist kahju 2605 krooni. Asjad saadi tagasi. Asjad kuulusid Roland Klotsile. (t/l 4-5) 02.12.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi hoonet. Hoovis välisukse välimisel lingil kuivanud vere määrdumine, ülemisel lukukeelel verekahtlane määrdumine. Vaheruumist edasi 1 meetri kaugusel vaheukse juures põrandal verekahtlase määrdumise loik. Esimeses toas mitmes kohas verekahtlasi määrdumusi, samuti toas olevatel esemetel. Keskel uks, millel murdmisjäljed, ukse ees maas puidupuru. Diivanil lukukorpuse plaat ja link, maas kaks kruvi. (t/l 6-28) 02.12.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas D.V , et läks öösel majja, välisuks oli irvakil. Läks teisele korrusele otsima meesterahvast, kes lubas talle arvutit. Mehe nime ei tea, meest ei leidnud. Teisel korrusel nägi naisterahvast, kes ütles, et mees ei ela enam seal. Proovis siis teisest maja otsast välja minna ja nägi ühte ust, mis oli pooleldi avatud. Astus sisse, seal oli sodi ja astus välja tagasi. Siis läks tuldud teed tagasi ja nägi irvakil ust. Seal oli mobiiltelefon laual voodi ääres. Samast ruumist võttis 3 laadijat, sõrmuse ja Hugo Bossi meesteparfüümi. Haamrit ei võtnud, see oli isiklik. Ühtegi ust ei lõhkunud ja ei muukinud. Kuidas on igal pool tema verd ja kuidas see veri on lõhutud ukse luku juures, seda ei tea. Käe lõi katki meesterahvas, kes ta kinni pidas. Sel ajal olid varastatud asjad jope taskus. (t/l 40-43 08.12.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni №kia 6210, hallikast metallist sõrmust, punast värvi kaelapaela, №kia ja Samsungi akulaadijaid, haamrit, kääre, taskunuga, telefonikaarte. Asjad on verekahtlase määrdumusega. (t/l 50-56) 12.12.2006 koostatud kahtlustatava D.V täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et teisele korrusele pääses läbi avatud korteriukse ja läks parempoolsesse tuppa. Proovis avada toas olevat ust, kuid see oli lukustatud. Siis nägi tagantpoolt toast väljuvat naisterahvast ja küsis meesterahva kohta. Naisterahvas ütles, et seal ei ela enam kedagi. Siis tegi nagu lahkuks, kuid ei lahkunud. Naisterahvas sulgus oma tuppa ja tema liikus edasi vasakpoolsesse tuppa. Seal nägi mobiiltelefoni ja akulaadijat, samuti võttis käärid ja sõrmuse, mis pani taskusse. Siis soovis majast väljuda, kuid kuulis, et keegi tuleb teisele korrusele. Peitis end enne treppi olevasse tuppa, kuid sinna tulid kaks meesterahvast ja ta peeti kinni. Siis tulid veel politseinikud. Politsei käskis taskud tühjaks teha ja ta võttis välja mobiiltelefoni, akulaadijad, käärid, temale endale kuuluvad kaks telefonikaarti, haamri ja telefoni kaelapaela. (t/l 60-61) 12.12.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt juhatas D.V menetlusosalised maja juurde ja näitas majja sisenedes tube, kuhu läks ja kust mida varastas ja kus ta kinni peeti. (t/l 63-69) 14.12.2006 koostatud tunnistaja M. V täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et magas kodus ja ärkas selle peale, et keegi on tema toas voodi kõrval asuva ukse taga ja üritab ust lahti muukida või lõhkuda. Läks toast välja teist kaudu vaatama, sest teadis, et kõrvaltoas ei saa kedagi olla. Koridoris nägi veriste kätega meesterahvast ja veri tilkus põrandale. Mees ütles, et otsib ühte meest. Tunnistaja ütles, et seal ei ela kedagi ja meesterahvas laskus trepist alla. Mingi aja pärast märkas läbi ukseprao, et keegi jälle liigub koridoris ja läheb R-i tuppa. Nägi, et toas pandi tuli põlema ja oli kuulda kolistamist. Helistas R-le ja ütles, et tema toas on vist varas. Mingi aja pärast kuulis, kuidas keegi jookseb trepist üles ja ilmselt kuulis seda ka meesterahvas, kes lahkus R-i toast. Kuulis, et R. pidas meesterahva kinni ja kutsuti politsei. Nägi, et see oli sama meesterahvas, kes enne majas oli. (t/l 70-71) 14.12.2006 koostatud kannatanu P. I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulub kannatanule majas üheksa kümnendikku. Teiste korteritega koos kuulub temale korter 1A ja 8, so ruumid, kus varas sees käis. Korteri 8 alla kuulub ruum, kus ust lõhuti. Ukse lõhkumisega on tekitatud varaline kahju 2500 krooni. (t/l 72-73) 15.12.2006 koostatud kannatanu R. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et oli ööl vastu 01.12.2006 tööl Nimega baaris ja pärast kella ühte helistas talle naaber M. ja ütles, et majas on keegi võõras. Kuna baaris oli lärm ja nõrk levi, siis katkestas kõne. Mõne aja pärast tuli SMS, et ta helistaks naaber M-le või läheks ise koju. Otsustas kohe koju minna. Jõudes teisele korrusele, hakkas tube läbi vaatama. Esimeses toas paremal nägi lõhutud ust ja verejälgi. Enda toas nägi, et tuli põleb ja asjad põrandal. Jätkas otsimist. Ühest toast leidis meesterahva, kes seisis akna all ja tegi suitsu. Küsimusele mis ta seal teeb väitis mees, et talle on öeldud, et maja on mahajäetud ja sealt saab arvutikuvarit. Ütles mehele, et seal on remont ja kuna nägi mehe taskutest juhtmeotsi, käskis taskud ette näidata, kutsudes samal ajal politsei. Nägi mehe kätt liikumas seljataha ja nägi, et seal on nuga, mis kuulub P. I-le. Võttis noa ära mõeldes, et ta võib rünnata. Mõne aja pärast võttis mees taskust välja temale kuulunud Hugo Bossi lõhnaõli, kuid muud ei võtnud. Kohale tulnud politsei juuresolekul tühjendas taskud ja seljakoti. Temale kuuluvatest asjadest olid mobiiltelefon, kaks akulaadijat, haamer, hõbedast värvi sõrmus ja haamer. Teised asjad, mis mees taskust välja võttis, ei kuulu temale. Esemete väärtus oli 2200 krooni, kuid tsiviilhagi ei esita. (t/l 77-79) 11.12.2006 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti R. K-le vastutavale hoiule mobiiltelefon №kia 6210, 2 akulaadijat, punast värvi kaelapael, haamer ja sõrmus. (t/l 79-80) 05.10.2006 koostatud kannatanu J. V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sisenes esimesse trepikotta varas ja pistis oma kotti kannatanule kuuluvad tööriistad, mis olid kaks minutit valveta ja olid postkastide juures. Vahetas korteri 36 postkasti lukku. Kui tagasi tuli postkasti juurde, ei jõudnud varas veel lahkuda, vaid tegi näo, et läheb külla trepikojas elavale inimesele. Kui märkas tangide puudumist, läks vargale neljandale korrusele järele. Mees väitis, et läks külla V-le 14ndas korteris, kuid maja haldajana teab, et seal V. nimelist ei ela. Nähes, et pääsu ei ole, hakkas varas asju välja võtma ja andis tagasi 1000 krooni maksva klambripüstoli, 140 krooni maksvad tangid, 300 krooni maksva täismetallist kruvikeeraja ja teised tööriistad. Palumise peale politseid ei kutsunud ja lasi mehel minna. Mäletab, et mehe sünnipäev oli 03.oktoober. 05.10.2006 kohtas sama meest samas trepikojas koos teise mehega. Mehed jõid õlut ja suitsetasid. Nõudis tundmatult mehelt dokumenti ja pensionitunnistuse kohaselt oli ta V. Mehed ei osanud majas viibimise põhjust seletada. Ilmselt oli soov vaadata ülevalt töötavate meeste tööriistu ja sealt midagi kaasa võtta. Kuna asjad sai tagasi, siis varalist kahju ei ole. (t/l 114-117) 06.10.2006 koostatud kahtlustatava D.V seletas kahtlustatav, et 19.09.2006 sisenes maja esimesse trepikotta, läks sinna niisama, tuttavaid seal ei ela. Trepikojas märkas postkastide juures tööriistakasti ja kedagi juures ei olnud. Tuli mõte mõningad tööriistad varastada. Võttis välja kruvikeerajad, montööritangid, klammerdaja, ja veel midagi ning hakkas trepist üles minema, kartes, et omanik tuleb õuest tuppa. Neljandal korrusel jõudis talle järele meesterahvas ja küsis kas ta on tööriistu võtnud. Alguses ütles, et ei võtnud, kuid hiljem andis kõik tööriistad ära. 05.10.2006 läks koos tuttavaga kogemata samasse trepikotta vihma eest peitu. (t/l 122125)Põhja Maksu- ja Tollikeskusel andmed D.V sissetulekute olemasolu kohta puuduvad. (t/l 133) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel D.V süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute P. I, R. K ja J. V ütlusi, tunnistaja M. V ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolli, ütluste olustikuga seostamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ning viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 24.03.
11. Uute kuritegude toimepanemiselt tabati ta juba septembris ja detsembris. Seega ei olnud tema karistatud varguse toimeopanemise eest kustunud ning uute varguste toimepanemisel oli ta isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Nii 19.09.2006 kui ka 02.12.2006 sisenes eluruumidesse valdaja tahte vastaselt. maja trepikotta sisenemiseks on vaja avada om võtmega koodlukk või lasta avada isikul, kelle juurde külla minnakse. Käesoleval juhul ei tundnud süüdistatav majas kedagi ning tungis seega majja korteriomanike kui korterite valdaja tahte vastaselt. 02.12.2006 öösel aga sisenes ta majja samuti valdaja teadmata ja tahte vastaselt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et inkrimineeritavad teod on toime pandud sissetungimisega. Kuivõrd mõlemal korral on süüdistatava käest ka varastatu ära võetud, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanud R. K ja J. V neilt varastatud asjad kätte saanud ning neil varaline kahju puudub. Samas on P. I esitanud tsiviilhagi 2500 krooni nõudes, milline sisaldab endas süüdistatava poolt sissetungimisel lõhutud ukse taastamiseks tehtavaid kulutusi. Kohus asub seisukohale, et varalise nõude esitamine on põhjendatud, kuivõrd uks on rikutud süüdistatava poolt selleks, et sisse tungida valdajale kuuluvasse tuppa. Süüdistatava käitumine näitab ilmselget varguse toimepanemise eesmärki ning kohus leiab, et varaline kahju on tekitatud seoses sissetungimisega toime pandud varavastase kuriteo toimepanemisega. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu vara endisesse seisundisse viimisega tekkivad kulud tuleb sisse nõuda varalise kahju tekitajalt ja rikutud vara taastamise kulud peab kandma vara rikkuja. Samas ei leidu kriminaalasjas andmeid selle kohta, millest varaline kahju on tekkinud, kuivõrd uks oli kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse lõpule viimisel samas seisukorras. Peale selle on tegemist majaga, millist renoveeriti ning kohtule ei ole teada, kas seda ust hakati parandama või vahetatakse uks renoveerimise käigus välja ja paigutatakse uus seoses vana ukse täieliku amortiseerumisega. 2500 krooni eest on võimalik jaekaubandusest osta uus tahveluks standardmõõtudes ning kohus ei pea võimalikuks, et vana ukse lukusüdamiku ümbruse parandamine võiks maksma minna 2500 krooni. Küll usub kohus, et ukse parandamine võib tekitada väljaminekuid ning need peab hüvitama kahju tekitaja. Seetõttu leiab kohus, et varalise kahju tekkimine on tõendatud, kuid selle hüvitamise täpset suurust ei olnud võimalik kohtuliku arutamise käigus tuvastada. Sellest tulenevalt jätab kohus esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata, kuid selgitab kannatanule, et tal on õigus uuesti hagi esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud 8 korda, samuti ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava puhul on tegemist narkosõltlasega. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 24.03.2006 ning pärast seda on teda juba kahel korral tabatud varguste toimepanemiselt. Selline asjaolu näitab ilmselgelt seda, et süüdistataval puudub soov ausal teel elatist teenida ning elatise hankimine toimub tal vaid viisil, milline kahjustab kõrvaliste isikute varalist seisundit. Seda on süüdistatav aastate jooksul juba korduvalt tõestanud ning seda on ta ka 2006 aastal suutnud juba kahel korral jätkuvalt tõestada. Teda on varem karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud tingimisi kohaldamata, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Ka pärast kinnipidamist septembris kannatanu poolt ja uuesti oktoobris ja pärast kahtlustatavana arestimajas viibitud kahte päeva tabati ta juba kahe kuu möödumisel uue kuriteo toimepanemiselt. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkusest, mis annaks aluse mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd aga varalist kahju varguse toimepanemisega otseselt ei tekkinud ja vargused jäid katsestaadiumisse, siis leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga tegemist on raskendavatel asjaoludel, so sissetungimisega toime pandud vargustega isiku poolt, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud, leiab kohus, et karistust ei saa mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik