Obsah (6)

§ 199§ 331§ 65§ 238§ 215§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoobril 2007.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-8381 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuis

§-de 199 lg 2 p 4, 8 ja 215 lg 2 p 1 järgi Süüdistatav O.D, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud:

1. Järva Maakohus 25.01.2001 KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat;
2. Järva Maakohus 19.05.2003

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud; 3.

Harju Maakohus 14.05.2004

§ 331

alusel mõisteti vangistus 4 kuud, Lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 kuud 6 päeva; 4.

Järva Maakohus 23.11.2004

§ 199lg 2 p 4, 5 alusel mõisteti vangistus 5 kuud; 5.

Järva Maakohus 3.08.2005

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja § 121 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 3 kuud,

§ 238alusel mõisteti vangistus 10 kuud; 6.

Järva Maakohus 13.10.2005

§ 199

lg 2 p 4, 5 alusel mõisteti vangistus 4 kuud; Lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud; 7.

Pärnu Maakohus Paide kohtumaja 23.02.2006

§ 199

lg 2 p 4, 8 alusel mõisteti vangistus 10 kuud, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 10 kuud, vabanes juulis 2007 Prokurör Kaitsja Tiina Viru Vandeadvokaat Enno Palumets Resolutsioon Süüdi tunnistada O.D

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada O.D

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 liita 23.02.2006.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 1 aasta 10 kuud vangistust. Lõplikuks karistuseks jääb 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada. Tõkend vahistamine, mis on kohaldatud Harju Maakohtu poolt, jätta samaks. Karistuse kandmise aega hakata lugema kinnipidamise ajast 04. oktoobrist 2007.a. Välja mõista O.D-lt 5000 (viis tuhat) krooni M O(xxxxx xxxxx xxxxx) kasuks tekitatud kahju katteks ning 10738.26 (kümme tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa kr 26

1. s)krooni Järva Tarbijate Ühistu (Paide Tööstuse t 11) kasuks tekitatud kahju katteks. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) O.D-lt 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks ja 58 (viiskümmend kaheksa) krooni postikulude katteks ning ekspertiisikulude katteks 8760 (kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni ja 55.50 (viiskümmend viis kr 50
2. s)krooni kaitsjale toimiku koopia tegemise eest. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel näidata Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse. Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kohtutäituri kulud. Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o. 4.10.2007.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise päevast on kohtuotsus kättesaadav kohtukantseleist 15 päeva jooksul. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, 2 mil on otsus kättesaadav kohtukantseleist. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamise päevast. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. O.D on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna ööl vastu 20.04.2005 võõra vallaasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis Paide linnas Tööstuse 11 asuval Järva TÜ aiaga piiratud territooriumil laohoonesse ja ukseklaasi lõhkumisega laohoonesse pargitud lukustatud kauplusautosse Mercedes-Benz registrinumbriga 861 ASR ning varastas sealt alkoholi ning tubakatooteid 8402.66 krooni väärtuses. Vargusega ja lõhkumisega tekitas ta Järva TÜle varalise kahju summas 10738. 26 krooni. Sellega on toime pannud kuriteo

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema alkoholijoobes varem varguse toimepannud isikuna käivitas süütejuhtmete ühendamise teel 24.08.2007 hommikul xxxxx xxxxxx xxx x xx hoovis M. O kuuluva sõiduauto Ford Escort registrinumbriga xxx xxx, millega sõitis hoovist välja, et viia auto xxxxxx xxx x xx hoovi, kuna arvas, et auto kuulub tema sõbrale. xxx xxx hoovi pöörates oli hoog liiga suur, mille tõttu sõitis ta võõra autoga vastu maja ning sõiduauto esiots ja kere said vigastada, tekitades sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumisega kannatanule kahju 5000 krooni. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani O.D toime kuriteo

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Menetlus kohtus Süüdistatav selgitab, et talle on süüdistus arusaadav, on süüdistuses märgitud asjaolud toime pannud. Süüdistatav tunnistab end süüdi ja avaldab puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja leiab, et toetab kaitsealuse positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuse põhjendatuse kohta ning kaitsja kaitsekõne ja nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteod

§ 199lg 2 p 4, 8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ja on selles süüdi.

Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Tegemist on kavatsusega. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KrMS §-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused, mis on lisatud otsusele peale apellatsiooni esitamise teate saamist. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid varguse kohta nagu Järva Tarbijate Ühistu avaldust ja selle lisasid kahju kohta (tl 15-19), sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 2-3), tunnistaja ütlusi (tl 20-23), ekspertiisiakti nr GE-1366-05/3359 (tl 27-29), kahtlustatava ütlusi (tl 35-36) ning auto omavolilise kasutamise kohta: sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 3-7), kannatanu ja tunnistaja ütlusi (tl 8-9, 63-64, 13-14), allkirja auto kättesaamise kohta (tl 10) ja kahtlustatava ütlusi (tl 16-19). 3 Süüdistatav on tunnistanud oma süüd mõlema kuriteo toimepanemises. Selle üle vaidlust ei ole. Varguse puhul on veel tõendiks ekspertiisiaktis antud arvamus, et ei saa välista süüdistatava DNA alleele, kuna esindatud olid kõik O.D esinevad DNA alleelid. Samuti on tõendiks sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis langeb kokku süüdistatava ja tunnistaja ütlustega, ning kinnitab, et toime on pandud sissetungimine süüdistuses märgitud viisil ning vastab

§-le 199 lg 2 p 8. Süüdistatavat on varasemalt karistatud varguste eest, siis vastab see

§ 199lg 2 p 4-le.

Tegemist on olnud võõra vara äravõtmisega ja selle ebaseadusliku omastamisega, mis vastab kuriteo objektiivsele küljele ning

§ 199lg 2 p4 ja 8-le.

Tegu on toime pannud kavatsetusega. Seega tegu on õigesti kvalifitseeritud ja leidnud kohtus tõendamist.

§ 215

lg 1 sätestab asja omavolilist kasutamist ja lõige 2 p 1 ajutist kasutamist isiku puhul, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Süüdistatav tunnistab tegu. Tõenditeks on sündmuskohavaatluse protokoll, kannatanu ja tunnistaja ütlused, mis omakorda langevad kokku vaatlusprotokolliga ning süüdistatava enda ütlustega. Süüdistatav on varem korduvalt vargusi toime pannud ja sõiduauto omastamise eesmärgiks on olnud ajutine kasutamine. See on asja ebaseaduslik kasutamine. Hinnatav on see tegu ärandamise kaudu hõivamisena. Sõidukiga sõideti ära kohast, kuhu omanik oli selle jätnud. Süüdistataval puudus omaniku luba kasutamiseks, ka ajutiseks kasutamiseks, mida tõendab kannatanu ütlus. Tegemist on otsese tahtlusega. Tegu vastab

§-le 215 lg 2 p 1. Tsiviilhagid on põhjendatud. Tsiviilhageja ei vara tagasi saanud ega ka hüvitust. Ta on hinnanud tekitatud kahju rahaliselt, vastuväiteid ei ole menetluses esitatud. Kannatanu on samuti kahju rahaliselt hinnanud. Sellele või kasutamiskõlblikkuse kohta ei ole vastuväiteid esitatud süüdistatava poolt. Samuti ei ole süüdistatav seda kohtus vaidlustanud. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri põhjendused süüdistuse kohta ning kaitsja seisukoha kuriteotoimepanemise tõendatuse ja tsiviilhagide põhjendatuse kohta, kohtu alla antud süüdistatava ütluse, et on need kuriteod toime pannud, tutvunud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, leiab, et süüdistatav on süüdi. Tema teod on karistusseadustiku alusel karistatavad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud vastutust raskendavaid asjaolusid, nagu ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatav on süüvõimeline. Süüdistatava tegevus on olnud tahtlik. Täidetud on kuriteokoosseisude objektiivsed küljed. Karistuse mõistmisel lähtub kohus esiteks sellest, et süüdistatav on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud, mis on kergendavaks asjaoluks. See võimaldab riikliku süüdistaja taotletavat karistust vähendada. Kuid kuna süüdistatav on mitmeid kordi kandnud karistusena vangistust ja mitmel korral peale vangistust uue kuriteo toime pannud ning peale viimast korda vanglast vabanemist kuu aja pärast on pannud järjekordse kuriteo toime, siis ei ole võimalik karistada teisiti kui järjekordse vangistusega. Vabaduses ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine. Seetõttu ei saa teda tingimuslikult vabaduskaotusega karistada. Seda tõendab ka see, et süüdistatav saab ise aru, et tema kuritegelik käitumine järgneb alkoholi tarvitamisele. Ta ei suuda loobuda alkoholist. Arusaamine, et alkoholist loobumine on vahend kuritegude vältimiseks, peab isikul kinnistuma, et tal tekiks tugev tahe loobuda alkoholist ja 4 muutuda õiguskuulekaks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) s.o 58 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni. Menetluskulu on veel ekspertiisi tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ja kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel

§-dest 64 lg 1; 215 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4, 8 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 5 ja 10; 180, 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5