1-06-11064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-11064 (06237300194) Kohtunik Küll

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust . KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.H 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata M.H-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada J.J KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust . KarS § 73 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.J 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista M.H-lt ja J.J-ilt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks: - R J’i kasuks 3 400 (kolm tuhat nelisada) krooni (Sampo Pank arve nr. 335042930007); - K V kasuks 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni (Hansapank arve nr 1101343461).
2. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777): - M.H-lt ekspertiisitasu 460 (nelisada kuuskümmend) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1 243,45 kr (üks tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja 45 senti); - J.J-ilt ekspertiisitasu 460 (nelisada kuuskümmend) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1 795, 65 kr (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis krooni ja 65 senti) Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 3 SÜÜDISTUS. M.H ja J.J-i süüdistatakse selles, nad et 19.09.2005.a kella 06.30 paiku XXXXXXX, isikute grupis, võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid R J kasvuhoonesse ja varastasid sealt kurke maksumusega 100 krooni; talu krundilt varastasid 200-liitrise vaadi maksumusega 300 krooni; 20 metalltoru (pikkusega 6 meetrit) maksumusega 3000 krooni, kokku R. J vara summas 3 400 krooni. Samuti nemad 19.09.2005.a XXXXXXX, isikute grupis, võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid kuuri ja varastasid K V kuuluvad 2 atra maksumusega 800 krooni, metallist 200-liitrise vaadi maksumusega 300 krooni, kokku K. V vara summas 1 100 krooni. A. Rõžkov 23.02.2006.a kell 17.10 XXXXX võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil purustas aknaklaasi ja tungis elumajja, pani kilekotti kaks purki majoneesi (28 kr), ühe purgi kurke (10 kr), kolm muna (3 kr), 2 paari dressipükse (300 kr), 5 triiksärki (125 kr), pintsaku (50 kr); 2 tekikotti (240 kr), kolm aluslina (300 kr). Kokku püüdis J.J ära viia J S kuuluvat vara summas 1 056 krooni , kuid peeti korteris kinni. Oma tegevusega panid M.H ja J.J toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatavad M.H ja J.J tunnistasid end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetsesid toimepandut; nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nende kaitsja R. Lumiste pidas süüdistusi põhjendatuks ja leidsid, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et M.H ja J.J-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu R J kuriteoteate protokolliga (tl. 3-4); tema ütlustega eeluurimisel (tl. 14- 15) ja selgitustega kohtuistungil; - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl.5 - 13); - ekspertiisiaktiga nr IV – 0059-05/6919, 02.12.2005.a ja sellele lisatud fototabelitega (tl. 1718; 20-27); - kannatanu K V kuriteoteate protokolliga (tl.39 - 40); tema ütlustega eeluurimisel (tl. 59 – 50) ja selgitustega kohtuistungil; - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl. 41 - 48); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga XXXXXX (tl. 91 - 92); - asitõendite (varastada püütud asjade) vaatlusprotokolliga (tl. 93); - kannatanu J S ütlustega eeluurimisel (tl. 96 – 99) ja tema selgitustega kohtuistungil ning kannatanu allkirjaga asjade tagasisaamise kohta; - süüdistatava M.H enda ütlustega eeluurimisel (tl. 64 - 66); - süüdistatava J.J-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 71 - 73; 116 - 118). 4 Kannatanu J. S loobus kohtuistungil oma tsiviilhagist seoses lõhutud aknaga. R. J ja K. V hagidele süüdistatavad vastuväiteid ei esitanud, kohus leiab, et need on põhjendatud ning tekitatud kahju tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et nii M.H kui ka J.J-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.H ja J.J-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus nende süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid ning leiab, et M.H tuleb karistada vangistusega tingimisi, andes ta katseajaks (18 kuud) kriminaalhooldaja järelevalve alla. J.J-i peab kohus samuti võimalikuks karistada vangistusega tingimisi (katseaeg 3 aastat), kuid kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid, kuna tal puudub kindel elukohta ja tuba M.H venna majas kasutab ta ajutiselt, samuti on tal enda ütluste kohaselt vormistamisel dokumendid ning eesmärk on elama asuda Venemaale oma abikaasa juurde. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades aga süüdlaste varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest (sundraha näol)

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§-d 238, 311, 313. Kohtunik