1-06-13506 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-13506 (06231400890) Kohtunik Külli Iisop Kriminaala

424 järgi lühimenetluses Süüdistatav N.U – isikukood XXXXXXX, kodakondsuseta, põhiharidusega, elukoht: XXXXXX; töökoht teadmata; varem kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 04.05.04.a. otsusega

§ 215

lg 1- § 22 lg 3 - § 25 lg 2 järgi – 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik N.U süüdistuses

§ 424järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Kr

MS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. 19 N.U süüdistatakse selles, et olles 02.06.05.a. karistatud LS § 74 alusel rahatrahviga 10 200 krooni 13.05.

1. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas 08.07.
2. a. kell 08.00 Maardu linnas Nurga tänaval maja nr 7 juures juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 566 AUG. Sellega pani N.U toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjali põhjal peab olema võimalik määrata kindlaks ka karistus.

§ 424

sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada isikut rahalise karistuse või vangistusega. Asjas puuduvad aga kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suurus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Menetlus kriminaalasjas nr 06231400890 on alustatud 21.07.
2. a.

§ 44lg 2 järgi tuleb keskmine päevasissetulek arvutada 2006.

aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust. Dokumendist, mida on nimetatud tõendiks isiku maksustatava tulu kohta (tl. 23) nähtub aga, et hangitud on andmed sissetulekute kohta ajavahemikus 08.

1. a. kuni 07.
2. a.; teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub aga hoopis, et päevasissetuleku arvutamise aluseks on
3. aasta ehk kriminaalasja alustamisest 4 aastat varasem aeg (tl. 24). Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.
4. a määrusega nr 264 vastu võetud „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud kord) § 2 kohaselt leitakse rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta. Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksu- ja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele. Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, ei vasta lk 23 asuv tõend isiku maksustava tulu kohta sellele tõendile ettenähtud nõuetele, kuna dokumendi on koostanud Põhja PP vanemkonstaabel, keda ei saa lugeda tõendit esitavaks isikuks korra § 11 lg 3 mõttes. Korra 11 mõte ei ole lubada koostada tõendit süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta politseiametnikul elektroonilise juurdepääsuga andmebaasi (käesoleval juhul väidetavalt X-tee kaudu) politseiametnikul endal, vaid kindlustada asjatundlikult ja pädevate isikute poolt vajalike andmete esitamine. Käesoleval juhul on tõendi sisu täiesti ebaselge – nimelt ei ole tõendist võimalik tuvastada, mida tähistab selles number 50687 krooni. Lausest „Tulumaksu ja sotsiaalmaksu registrikannete andmed 08.2005-07.2006 aastal: Eesti Vesiehituse AS (äriregistri nr 10450595) – 50687,- krooni“, numbri sisu ei tulene. Veelgi ebaselgemaks muudab olukorra teatisesse süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (lk 24) märgitu, mille kohaselt on kahtlustatava aastanetosissetulek 56 920 krooni. Sama teatise kohaselt puuduvad N.U nii ülalpeetavad kui maksevõimet vähendavad võlad. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (lk 13-17) aga ei nähtu, et temalt oleks küsitud andmeid võimalike võlgade kohta. Kohus peab ka vajalikuks märkida, et tl 22 asuvat väidetava päringu vastuse väljatrükki ei või nimetada X-tee maksuameti andmeteks, nagu seda on tehtud kriminaalasjas olevate dokumentide loetelus (rida 19). Kuna kriminaaltoimiku materjalide hulgas puuduvad võimaliku karistuse mõistmiseks vajalikud andmed, ei ole kriminaalasja lahendamine puudulike materjali põhjal võimalik. Kohus ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega ning KrMS § 2351 lg 1 p 3 alusel tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. 2 Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et KrMS § 10 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaaltoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Nõue kehtib ka lühimenetluse kohaldamiseks kohtusse esitatud dokumentidele. Toimiku materjalide hulgas on venekeelne 08.07.
5. a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 11-12), mille tõlge puudub. Kohtunik 3