424 järgi Süüdistatav R.G – isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, elukoht: XXXXXXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend - elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik R.G süüdistuses
MS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. 19 R.G süüdistatakse selles, et olles 09.01.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjali põhjal peab olema võimalik määrata kindlaks ka karistus.
sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada isikut rahalise karistuse või vangistusega. Asjas puuduvad kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi
aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust. Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.02. a määrusega nr 264 vastu võetud „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud kord) § 2 kohaselt leitakse rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta. Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksu- ja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele. Asjas ei nähtu, et pädevatele isikutele oleks tehtud taotlus süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete esitamiseks. Asjas puuduvad tõendid süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks, samuti dokumendid, millest nähtuks, et neid tõendeid oleks hankida püütud või et sellist arvutust oleks püütud teha. Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, on käesolevas asjas ainus dokument, millel võib olla seos süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamisega, on tl. 24 asuv mingi andmebaasi päringutulemuste väljatrükk, kuid see ei vasta ei sisu ega vormi poolest vastavale tõendile ettenähtud nõuetele ning sellest ei nähtu ka mingeid päevasissetuleku arvutamiseks vajalikke andmeid. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et tl. 24 asuvat andmebaasi väljatrükki ei või nimetada X-tee maksuameti andmeteks, nagu seda on tehtud kriminaalasjas olevate dokumentide loetelus (rida 19). Asjas puudub ka teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille oleks vastavalt korra § 12 lg 1 pidanud koostama uurija § 11 ettenähtud tõendi või süüdistatava elatustaset iseloomustavate andmete põhjal. Süüdistusakti märgitu, et kahtlustatava keskmine päevasissetulek on 0 krooni, on seega ilma igasuguse aluseta. Kuna kriminaalasja lahendamine kriminaaltoimiku materjalide põhjal pole võimalik, siis lühimenetlust kohaldada ei saa ning kohtul tuleb KrMS § 2351 lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. 2 Kohus peab vajalikuks ka märkida, et süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta teatise koostamisel tuleb arvestada ka sellega, et rahvastikuregistri andmetel on süüdistataval ülalpeetav – XXXXX. a. sündinud poeg D. Samuti tuleb süüdistatavalt küsida tema võimalike maksevõimet mõjutavate maksekohustuste kohta. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.