Obsah (4)

§ 209§ 65§ 69§ 75

1-07-1823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 märts 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1823 (04231504919) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 209

lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav K.O Ik: xxx Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. K.O süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so Lääne-Viru Maakohtu 24.03.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 3 kuud täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud. 4.

§ 69

lg 1 ja 74 lg 5 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 11 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Seega asendades kogu mõistetud vangistuse 11 kuud üldkasuliku tööga, kuulub K.O tegemisele üldkasulikku tööd 330 vangistuspäeva ulatuses, so 660 (kuussada kuuskümmend) tundi, milline üldkasulik töö tuleb teha 24 (kakskümmend neli) kuu, so 2 (kaks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 alusel allutada K.O üldkasuliku töö tegemise ajaks, so 2 (kaks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest käitumiskontrollile Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all 1 6.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.O järgima üldkasuliku töö tegemise ajal 2 aasta jooksul kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda või selle vastavasse talitusse registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. K.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. K.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1550 (üks tuhat viissada viiskümmend) krooni ja 50 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.O , 1-07-1823, kaitsjatasu“.
3. K.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.O, 1-07-1823, sundraha“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. AS D G ja D G L Eesti filiaali tsiviilhagi kokku summas 58 054 krooni jätta läbi vaatamata K.O poolt tsiviilhagi hüvitamise tõttu enne kriminaalasja kohtulikku arutamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: K.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Lääne-Viru Maakohtu poolt karistatud omastamise eest, töötades tollilaos-terminalis OÜ A T deklarandina. Varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel esitas 24.09.2004 firmale D G OÜ kauba tollivormistuse kohta arve nr 090/T summas 27 054.- krooni tollivormistuse kiirendamise ettekäändel raha üle kandmiseks firmale OÜ B G, mille juhatuse liige ta ise oli ja lubadusega raha deklarandile N.L OÜ-le edastada, kuid saanud 27.09.2004 firmalt D G AS raha firma B G OÜ arvele, omastas selle. Samuti tema esitas 08.10.2004 firmale D G L Eesti Filiaal kauba tollivormistuse kohta arve nr 097/T summas 31 000.- krooni raha ülekandmiseks firmale OÜ B G, mille juhatuse liige ta on, lubadusega see edastada deklarandile N.L OÜ-le, kuid saanud D G L Eesti filiaalilt 11.10.2004 raha firma B G OÜ arvele, omastas selle. 2 Seega K.O oma tahtliku tegevusega saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav K.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning karistuse võimaliku asendamisega üldkasuliku tööga. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 08.11.2004 esitatud D G AS avaldus, mille kohaselt pöördus äriühing tollidokumentide vormistamiseks A T OÜ poole ja konkreetselt pöörduti deklaratsioonide osakonnas K.O poole et vormistada 24.09.2004 autoga toodud kaup. Samal päeval tõi K.O arved tollivormistuse kohta B G OÜ nimelt. Seejuures selgitas K.O, et tal on koos ülemusega firma, mille kaudu nad vormistavad kaupu. Palus raha üle kanda samal päeval, et saaks koheselt dokumente vormistada. 27.09.2004 kanti raha üle. Pärast deklaratsiooni kättesaamist avastati, et deklarandi real on N.L OÜ rekvisiidid, kuid nähes seal ka K.O allkirja ja nime, arvas, et ei ole põhjust muretsemiseks. Küsimise peale seletas K.O, et nende firmal ei ole N.L OÜga lepingut, kuid B G OÜl on leping ja sellepärast tehakse läbi teise firma. Said kauba kätte ja ootasid tõendit käibemaksu arvestamise kohta firmalt N.L, mille lubas tuua K.O. 11.10.2004 tuli K.O ja seletas, et järgmise kaubapartii vormistamisel tuleb vormistada u p.12.G L E filiaalile, kellel on deposiitarve tollis, et ta eksis ja märkis deklarandi ja maksude tasujana N.L OÜ. Ta tõi samuti arve B G OÜlt. Kuna mingeid teateid ei tulnud, siis arvati, et kõik on korras, sest N.L OÜ omaniku N.I allkirja all oli ka K.O allkiri.11.10.2004 tasusid K.O esitatud arve. 13.10.2004 pärast esimest ja teist tehingut helistas N.I ja küsis miks nad arveid ei maksa. Vastasid, et ei tea N.L OÜ arvetest midagi ja tollivormistuse eest tasuti B G OÜle. N.I saatis faksiga arved. Pärast seda hakkasime nõudma K.O-lt raha ülekandmist N.L OÜle. K.O lubas seda teha, kuid hakkas venitama, saates mitmeid kordi tõendeid raha õlekannete kohta. Pärast seda K.O kadus. Tehti N.I-le ettepanek välja selgitada suhted K.O-ga ja kanda ette ülemusele. N.I palus oodata ja hakkas ise venitama. Selle tulemusena maksis D G AS arve nr 090/T 24.09.2004 firmale B G OÜ summas 27 054 krooni ja 11.10.2004 D G L Eesti Filiaal maksis arve 097/T 08.10.2004 firmale B G OÜ summas 31 000 krooni. (t/l 2-17) • 17.11.2004 koostatud kahtlustatava K.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustatav end temale esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et on B G OÜ juhatuse liige. D G AS vajas kauba sisse tollimiseks maakleri teenust. Kuna tegi koostööd N.L OÜga, siis kasutas teda tollimaaklerina. Kuna kaup tuli sisse nii kiiresti, ei jõudnud D G AS teha lepingut N.L OÜga ning ta informeeris N.L OÜd, et teeb deklaratsiooni N.L Ü nimelt. Sai jaatava vastuse ja vormistas D G ASle arve, mille andis D G ASle ja see kandis raha B G OÜle 24.09.2004 27 054 krooni ja 11.10.2004 31 000 krooni. Palus N.L OÜd, et see vormistaks arve ja ta saaks üle kanda. 25.10.2004 haigestus ja N.L OÜ ei ole senini arvet saatnud. Raha omastamise tahtlust tal ei olnud. (t/l 28-30) • 23.11.2004 koostatud tunnistaja O. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötas tunnistaja D G L Eesti filiaalis pearaamatupidajana. Kui firma saab laadungi, siis peab see läbima tollikontrolli. Neil on A T OÜga leping, mis hõlmab laadungi hoidmist ja tollikontrolli tegemist. Firmalt on ka volitus A T OÜ töötajatele, kes võivad seda teha ning nende hulka kuulub ka K.O. 24.09.2004 tuli järjekordne laadung D G ASi, kellel tollis deposiitarve puudub. Kui K.O tuli dokumentide järele, küsis kas A T OÜ saab nende eest maksta, et pärast kannavad raha üle. K.O ütles, et probleeme ei ole, teeb kõik ära. Seda, et tegelema hakkab teine firma K.O ei öelnud. K.O tuli ja ütles, et võib maha laadida ja esitas arve B G OÜ nimelt, väites, et tal on ülemusega oma firma, ja tollikontroll tehti läbi selle firma. Millist ülemust silmas pidas, seda ei öelnud. Palus raha 3 • • • kiiresti üle kanda. N.L OÜst juttu ei olnud. Pärast arve ülekandmist tõi K.O tollideklaratsiooni, kus oli näidatud N.L deposiitarve. Nähes seda, et arve oli kantud teisele arvele, küsis miks deposiitarve ei vasta sellele. K.O vastas, et töötab tihedas kontaktis N.L OÜga ja kannab ise raha N.L OÜ arvele. 08.10.2004 tuli laadung D G L Eesti filiaalile, kellel on oma deposiitarve olemas.11.10.2004 tuli K.O ja vabandas, et deklaratsiooni vormistamisel on toimunud eksitus ja nende deposiitarve asemel on märgitud N.L OÜ deposiitarve. Seejärel esitas K.O arve ja palus kohe raha üle kanda. B G OÜle, et siis saaks kiiresti üle kanda N.L OÜ arvele. Kuna N.L OÜ ei olnud ühendust võtnud, siis usaldas. Pealegi oli vormistamise maksumuseks märgitud vaid 100 krooni, mis oli tavalisest palju väiksem. K.O ütles, et kuna see oli tema viga, siis ta rohkem raha ei võta. Otsustati K.O-le vastu tulla ja kantigi 31 000 krooni üle K.O esitatud arvele. Siis helistas N.L OÜst N.I ja küsis, miks arved tasumata. Ütles N.I-le, et kõik on tasutud ning K.O-le helistades sai sellele kinnitust. K.O saatis ka faksiga maksekorralduse nii neile kui ka N.I-le. N.I aga kontrollis pangast ja sellist maksekorraldust pangast läbi käinud ei olnud. Tegi ettepaneku N.I-le asjad selgeks teha, kuid N.I loobus, öeldes, et ootaks natuke. Siis läks K.O vanaema matustele, jäi haigeks ja lõpuks kadus. Siis tulid inkassofirmast dokumendid, millest nähtuvalt on N.L OÜl nende vastu pretensioone. Hiljem teatati 18.11.2004 inkassofirmast, et K.O kannab neile raha üle ja nemad peavad kandma kas inkassofirmale või N.L OÜle. K.O-lt ei ole raha seniajani laekunud. (t/l 33-39) 23.11.2004 koostatud kannatanu D G AS esindaja Sulev Vallimaa ütlustest nähtuvalt pöördus äriühing tollidokumentide vormistamiseks Antari Trade OÜ poole ja konkreetselt pöörduti deklaratsioonide osakonnas K.O poole et vormistada Valgevenest 24.09.2004 autoga toodud kaup. Samal päeval tõi K.O arved tollivormistuse kohta B G OÜ nimelt. Seejuures selgitas K.O, et tal on koos ülemusega firma, mille kaudu nad vormistavad kaupu. Palus raha üle kanda samal päeval, et saaks koheselt dokumente vormistada. 27.09.2004 kanti raha üle. Pärast deklaratsiooni kättesaamist avastati, et deklarandi real on N.L OÜ rekvisiidid, kuid nähes seal ka K.O allkirja ja nime, arvas, et ei ole põhjust muretsemiseks. Küsimise peale seletas K.O, et nende firmal ei ole N.L OÜga lepingut, kuid B G OÜl on leping ja sellepärast tehakse läbi teise firma. Said kauba kätte ja ootasid tõendit käibemaksu arvestamise kohta firmalt N.L, mille lubas tuua K.O. 11.10.2004 tuli K.O ja seletas, et järgmise kaubapartii vormistamisel tuleb vormistada u p.12.Group Ltd Eesti filiaalile, kellel on deposiitarve tollis, et ta eksis ja märkis deklarandi ja maksude tasujana N.L OÜ. Ta tõi samuti arve B G OÜlt. Kuna mingeid teateid ei tulnud, siis arvati, et kõik on korras, sest N.L OÜ omaniku N.I allkirja all oli ka K.O allkiri.11.10.2004 tasusid K.O esitatud arve. 13.10.2004 pärast esimest ja teist tehingut helistas N.I ja küsis miks nad arveid ei maksa. Vastasid, et ei tea N.L OÜ arvetest midagi ja tollivormistuse eest tasuti B G OÜle. N.I saatis faksiga arved. Pärast seda hakkasime nõudma K.O-lt raha ülekandmist N.L OÜle. K.O lubas seda teha, kuid hakkas venitama, saates mitmeid kordi tõendeid raha õlekannete kohta. Pärast seda K.O kadus. Tehti N.I-le ettepanek välja selgitada suhted K.O-ga ja kanda ette ülemusele. N.I palus oodata ja hakkas ise venitama. Selle tulemusena maksis D G AS arve nr 090/T 24.09.2004 firmale B G OÜ summas 27 054 krooni ja 11.10.2004 D G L Eesti Filiaal maksis arve 097/T 08.10.2004 firmale B G OÜ summas 31 000 krooni. (t/l 40-42) 02.12.2004 Hansapangast esitatud B G OÜ arvelduskonto nr 221023679899 väljavõttest nähtuvalt on (t/l 44-D G AS 27.09.2004 tasunud arve nr 090/T alusel 27 050 krooni ning samal päeval on K.O välja võtnud kontolt 27 500 krooni. 11.10.2004 on D G L Eesti tasunud 31 000 krooni ja samal päeval on K.O välja võtnud 30 000 krooni. (t/l 44-45) 23.11.2004 koostatud tunnistaja N. I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötas tunnistaja N.L OÜs tollimaaklerina. A T OÜs töötas deklareerijana K.O. 01.10.2004 sai tolliinspektsioonist arve summale 26 700 krooni. Oli imestunud ning hakkas kontrollima. Sai deklaratsiooni väljatrüki ja nägi, et laadungi saajaks oli D G AS. Tuli meelde, et K.O oli temalt võtnud kaks lepingut. Kõrvutas neid ja helistas K.O-le, kes ütles, et oli kiiresti vaja kaup tollist läbi viia, mistõttu kasutas tunnistaja firma andmeid.04.10.2005 tuli K.O arvele järele ja tunnistaja kirjutas arve D G OÜle summas 26 700 krooni ja 4 • • • • • • • • • • lisaks maaklerteenused. K.O sai arve oma kätte ja kohustus edastama D G ASle. Tänase päevani ei ole arvet tasutud. 08.10.2004 sai teada, et firma krediitarvel puudub 30 882 krooni. Helistas K.O-le ja see vastas, et oli kogemata sisse löönud N.L OÜ rekvisiidid. Nõudis deklaratsiooni, mille sai A T OÜlt. 11.10.2004 tuli K.O ja võttis analoogse arve summale 30 882 krooni ja maaklerteenused, mille lubas edastada D G L Eesti filiaalile. Määratud ajal raha ei laekunud. Helistas ise D G ASle ja sai teadam, et summad on üle kantud teise firma arvele, mida esindas K.O. Ise helistas korduvalt K.O-le, kes väitis, et raha on teel ning D G AS helistas korduvalt K.O-le. Senini ei ole raha üle kantud ning ta pidi Tolliinspektsioonile tasuma 57 582 krooni N.L OÜ arvelt. Maaklertasu teenus moodustab 1161 krooni ja 12 senti. Kuivõrd summa sisaldas käibemaksu, siis kokku on kandnud N.L OÜ varalist kahju 58 743 krooni ja 12 senti. K.O-ga ei ole tal sõlmitud mitte mingeid lepinguid ja ei ole andnud ka mingeid volitusi kasutada dokumentide vormistamisel N.L OÜ rekvisiite. N.L OÜl on asutamisest saadik olemas deposiitarve ja krediitarve, mida kasutatakse ainult tollidokumentide vormistamisel. (t/l 46-51) 02.11.2004 koostatud nõudeõiguse loovutamise lepingust nr 234 nähtuvalt on N.L OÜ ja OÜ I I A sõlminud lepingu selles, et N.L OÜ loovutab OÜle I I A sissenõudmiseks loovutatud varaliste nõuete nõudeõiguse kokkulepitud tasu eest ja esitab vajalikud dokumendid. (t/l 52-58) 02.01.2004 koostatud leping nr 01-02/04, mille kohaselt on AS D G ja OÜ A T sõlminud lepingu OÜ A T poolt AS D G veostele tolliteenuste osutamiseks tollilaos OÜ A T. Lepingu kehtivus oli kuni 31.12.

1. (t/l 61-62) 24.09.2004 koostatud volikiri nr 20, mille kohaselt D G AS volitab K.O esindama D G AS eksport-importveoste tollivormistusega seotud tolliformaalsuste täitmisel ning tollimaksude tasumisel, täitma ja alla kirjutama tolliväärtuslikke dokumente. Volikirja kehtivusaeg on kuni 31.12.
2. (t/l 63) B G OÜ esitatud arve D G ASle 27 054 krooni tasumiseks viitega deklaratsioonile Z
3. Alla on kirjutanud arvele K.O. (t/l 65) Maksekorraldus nr 507, millelt nähtub, et 27.09.2004 on D G tasunud B G OÜle 27 054 krooni. (t/l 67) 19.04.2004 koostatud volikiri nr 10, millest nähtuvalt D G L Eesti filiaal volitab A. K-t, H. S-t ja K.O esindama D G L Eesti filiaali eksport-importveoste tollivormistusega seotud tolliformaalsuste täitmisel ning tollimaksude tasumisel, täitma ja alla kirjutama tolliväärtuslikke dokumente. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.
4. (t/l 73) B G OÜ arve nr 097/T D G L Eesti filiaalile 31 000 krooni tasumiseks viitega deklaratsioonile Z
5. Alla on kirjutanud arvele K.O. (t/l 75) Maksekorraldus nr 75, millelt nähtuvalt on D G 11.10.2004 tasunud B G OÜ arvele 31 000 krooni. (t/l 76) 26.10.2005 koostatud kannatanu AS D G esindaja V. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitab kannatanu kui D G AS ja D G L Eesti filiaali omanik tsiviilhagi üldsummas 58 054 krooni, millise summa omastas K.O, olles A T OÜ esindaja. K.O palus vormistamise kiirendamiseks kanda arvetel olevad summad üle B G OÜle, mida ka tehti. Hiljem võttis ühendust N.L OÜ ja saatis arved 58 054 krooni nõudes. Selgitati N.L OÜle, et K.O sõnade kohaselt olevat OÜ B Gil sidemed N.L OÜga, sest K.O on alla kirjutanud N.L OÜ deklaratsioonidele. Pöörduti K.O poole, kes ütles, et ärgu närveerigu, ta tagastab kogu raha. Selle kinnituseks saatis K.O ka võltsitud maksekorraldused. Senini raha tasutud ei ole. (t/l 77-80) 25.10.2005 koostatud tunnistaja A. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja D G L Eesti filiaalis asutamise päevast alates. Töökohustuste hulka kuulus töö saabuvate laadungite tollist läbiviimisel. Nende firma ja OÜ A T OÜ vahel oli koostööleping. Kui saabus laadung, siis läks ta dokumentidega OÜ A T ja andis dokumendid üle, et OÜ A T laadungi tollist läbi viiks. Lisaks esitas ka AS D dokumendid. 24.09.2004 esitas samuti dokumendid ja saanud tagasi deklaratsiooni, teatas K.O, kes kuulus OÜ A T isikute nimekirja, kellel oli ligipääs nende dokumentidele tollist läbiviimisele, et tolli läbimise eest maksis N.L 26 700 krooni ja K.O, kellel oli juurdepääs N.L arvele, maksis nende 5 • • • • • nimel veose tollist läbiviimise arve, kuigi tolli läbiviimise eest pidi maksma AS D, selgitades seda sellega, et nii toimus tolli läbiviimine kiiremini. Kui küsis selle kohta, et neil ei ole N.L-ga mingeid lepinguid, esitas K.O OÜ B G kirja ja ütles, et selle firma ja N.L vahel on leping, mille alusel raha kantakse OÜ B G arvele, see aga omakorda kannab raha N.Lu arvele. K.O esitas neile arve üldsummas 27 054 krooni, mille hulka kuulus 26 000 krooni tolli läbimise eest, pluss 18% käibemaksu, st 54 krooni ja 300 krooni maaklerteenuste eest ning palus kanda raha kiiresti üle B G arvele. Raha kanti üle 24.09.
6. N.L OÜst neile ei helistatud. 08.10.2004 tuli järjekordne laadung D G L Eesti filiaali ja nagu tavaliselt esitas dokumendid K.O-le ja kui tuli dokumente tagasi saama, siis kohtas K.O, kes oli endast väljas. K.O teatas, et vormistas täiesti juhuslikult tollideklaratsiooni N.L poolt, kuigi dokumendiga tutvudes nägi tunnistaja, et lahtris 54 oli esialgselt näidatud D G L Eesti filiaal. See aga oli maha tõmmatud ja käsitsi oli kirjutatud N.L, deklarandi perekonnanimi N.I ja seal oli ka allkiri. Seejuures palus K.O kanda 31 000 krooni üle OÜ B G arvele edasiseks maksmiseks N.L arve järgi. Selline palve kahtlusi ei tekitanud, sest olid juba kaua koos töötanud ja probleeme polnud olnud. Peale selle ei võtnud ka N.L ühendust. Raha kantigi 11.10.2004 üle OÜ B G arvele. Sama päeva lõpus helistas N.I ja teatas et tema arvelt on maha võetud kaks summat ja küsis millal makstakse ära 26 700 krooni, milline summa oli esimesena maha võetud. Vastas, et summa maksti ära OÜ B G arvele. N.I ütles, et kontrollib üle. Helistas K.O-le ja küsis raha kohta ning K.O ütles, et kannab raha kindlasti samal päeval üle. Teine kõne tuli N.I-lt 13.10.2004 ja küsis uuesti raha kohta, sest summa ei olnud laekunud. Samas küsis ka teise summa kohta. Tunnistaja selgitas jälle, et summa kanti üle OÜ B G arvele. Helistasid K.O-le ja see kogu aeg lubas, et raha kantakse üle ja saatis ka maksekorralduse selle kohta, et on 19.10.2004 N.Lu arvele raha üle kandnud. Saatis ka N.I-le selle maksekorralduse, kuid N.I ütles, et seda maksekorraldust ei ole panga poolt kinnitatud. Tegi N.I-le ettepaneku pöörduda A T OÜ juhtkonna poole, kuid N.I keeldus ja ütles, et tuleb oodata. 25.10.2004 teatas tunnistaja juhtunust deklareerimisosakonnale. Helistasid korduvalt K.O-le, kuid ta lakkas kõnedele vastamast ning läks haiguslehele. N.I oleks nagu vältinud K.O-ga ametlikku asjaajamist. Asi lõppes sellega, et N.I esitas kohtusse hagi 58 054 krooni nõudes. Pärast juhtunut vaatas krediidiinfo kodulehelt, et OÜ B G kuulub K.O-le ja firmal olid võlad, mida pidi lähemal ajal kustutama. Võlad olid ära makstud pärast seda kui olid OÜ B G arvele kandnud 54 054 krooni. (t/l 81-87) 27.10.2005 koostatud tunnistaja N. I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas K.O tollile kaks deklaratsiooni, kus lahtris 14 on näidatud N.L nimi, lahtris 48 aga N.L OÜ krediitarve number, st lahtris 54 oleks pidanud olema tunnistaja perekonnanimi, telefoninumber ja allkiri. Esitatud deklaratsioonile ta alla kirjutanud ei ole. (t/l 88-91) N.L OÜ esindaja N. I avaldus selle kohta, et küsimus 58 743 krooni suuruse materiaalse kahju hüvitamisest lahendataks tsiviilkorras, millega seoses on Harju Maakohtus menetlemisel kaks tsiviilasja nimetatud summa väljamõistmiseks firmadelt D G AS ja D G L Eesti filiaal. (t/l 92-93) A T OÜ esitatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse K.O, kes asus äriühingusse tööle 2004 aasta märtsist kui kiiresti kollektiivi liitunud ja vajalike teadmiste ja oskustega töötajat. Ta oli aktiivne, elav, hea suhtleja, tundis huvi erinevate asjade vastu. Omandas kiiresti uusi oskusi ja teadmisi, sai hakkama suure töömahuga ja talus suhteliselt hästi pinget. Tööülesanded täitis kiiresti ja suhteliselt hästi. Mõnikord esines töös vigu, mis olid tingitud liigsest kiirustamisest. Töösuhte lõpuperioodil oli sageli haiguslehel ning esines valetamist. Lõpuks enam tööle ei ilmunud ja töösuhte lõpetamiseks saatis kirja. Tööülesannete hulka kuulus tollideklaratsioonide ning muude kaubasaatedokumentide trükkimine ning ettevalmistamine, ladustamisteadete vormistamine ning tollideklaratsioonide vormistamine tollis, kus deklarandina esines A T OÜ. (t/l 95) A T OÜ 22.03.2004 käskkiri K.O deklarandi ametikohale tööle vormistamise kohta alates 22.03.2004 kuupalgaga 2500 krooni. (t/l 96) 22.03.2004 allkirjastatud tööleping nr 23, mille kohaselt asus K.O tööle deklarandi ametikohal ja leping lõpetati 24.11.
7. (t/l 98-100) 6 • • • • • • • • A T OÜ tegevdirektori käskkiri nr 04V/24.11.2004 K.O deklarandi ametikohalt vabastamise kohta alates 24.11.
8. (t/l 101) 08.11.2005 koostatud kahtlustatava K.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et töötas ametlikult deklarandina ja teenindas volituse alusel firmasid D G L Eesti filiaal ja D G AS. Kuna oli isiklikult raske olukord, siis mõtles välja plaani, kuidas ajutiselt raskustest üle saada. Kuna endal oli B G OÜ, vormistas nendele kahele firmale tollivormistuse arved, kus oli sees tollile makstav käibemaks ja teenus, mida nad peaksid kandma tema firmale. Kuna tegi koostööd N.L OÜga, siis vormistas kaubadeklaratsioonid selle firma nimel ja pani tollideklaratsioonile oma allkirja. Sellega veenis firmasid selles, et kõik on vormistatud õigesti ja lubas, et kannab raha üle N.L OÜle, kuigi samas teadis, et kohe seda ta ei tee. D G L Eesti filiaal kandis 11.10.2004 üle 31 000 krooni B G OÜ arvele ja D G AS kandis 27.09.2004 üle 27 054 krooni samale arveldusarvele. Raha võttis samal päeval pangast välja. Kuna maaklerfirmal on tollile käibemaksu tasumiseks aega 25 kalendripäeva, siis kavatses raha 25 päeva jooksul tagasi kanda, kuid haigestus ja jäi kandmata. Sampo panka jättis maksekorralduse raha ootele, kuid teadis, et et kontole peaks raha laekuma ning pank oleks selle maksekorralduse kinnitanud ja raha oleks laekunud N.L OÜle. Sellepärast saatis maksekorralduse faksiga D-le, et näeks, et asi saab korda. Kahetseb puhtsüdamlikult ja on nõus tagastama kogu raha. (t/l 104-106) 10.07.2006 koostatud maksekorraldus, millest nähtuvalt on U. B tasunud K.O eest D G L Eestile 2413 krooni arve nr 097/T eest. (t/l 125) 10.07.2006 koostatud maksekorraldus, millest nähtuvalt on U. B tasunud K.O eest D G ASle 4000 krooni arve 090/T eest. (t/l 126) 04.07.2006 koostatud maksekorraldus, millest nähtuvalt on U. B tasunud K.O eest D G ASle 23 330 krooni ja 15 senti arve 090/T eest. (t/l 127) 03.08.2006 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 alusel. (t/l 129-131) 05.01.2007 koostatud kriminaalmenetluse uuendamise määrus KrMS § 202 lg 6, 7 alusel. (t/l 133-134) 15.03.2007 koostatud maksekorraldus, millest nähtuvalt on U. B tasunud K.O eest D G L Eestile 29 000 krooni arve nr 097/T eest. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud K.O süüd eitavaid ja süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute esindajate S. V ja V. M ütlusi, tunnistajate O. M, N. I, A. B ütlusi, B G OP arvelduskonto väljavõtet, AS D G ja OÜ A T vahel sõlmitud lepingut, AS D G ja D G L Eesti filiaali volikirju K.O-le, B G OÜ esitatud arveid, A T OÜ käskkirju K.O tööle vormistamise ja töölt vabastamise kohta, töölepingut, K.O iseloomustust ja maksekorraldusi varalise kahju hüvitamise kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava K.O süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 209

lg 2 p 1 järgi, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat 2004 aasta märtsis karistatud omastamise toimepanemise eest ning süüdistatavale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajaks oli kohtuotsus jõustunud. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav lühikese ajavahemiku järel toime kaks kelmust, mistõttu teise kelmuse toimepanemise ajal oli ta isikuks, kes on varem toime pannud nii omastamise kui ka kelmuse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav varalistes raskustes ning ta kasutas ära oma tööalaselt saavutatud usaldust ning esitas AS D G ja D G L Eesti filiaali töötajatele tollideklaratsioonide ja tollivormistuse läbiviimise kohta teadvalt valeandmeid, millega lõi äriühingute töötajates ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusena kandsid äriühingute töötajad süüdistatava poolt esitatud arvete alusel rahasummad 7 süüdistatava äriühingule, mille tõttu jäi tegelikul teenuse osutajal teenuse eest tasu saamata ja tolliinspektuur esitas arved N.L OÜle, kes oli sunnitud arved tasuma, kuivõrd dokumentidest nähtuvalt oli teenuse osutajaks N.L. Samas sai süüdistatav oma rahalistele probleemidele lahenduse. Seetõttu kohus asub seisukohale, et süüdistatav sai varalist kasu tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tõttu. Kohus leiab, et süüdistatava objektiivne käitumine, so dokumentide saamise järgselt koheselt ebaõige ettekujutuse loomine äriühingute töötajates näitab seda, et kuriteo toimepanemise tahtlus oli süüdistataval alates hetkest kui ta sai enda kätte dokumendid tollivormistuse läbiviimiseks. Kuigi süüdistatav on väitnud, et tal oli plaanis 25 päeva jooksul tema äriühingule makstud rahasummad tagastada, ei muuda selline väide süüdistatava käitumist õiguspäraseks, kuivõrd tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena sai süüdistatav varalist kasu ja omastas saadud rahalised vahendid, kasutades neid rahalise vahendeid oma äranägemise järgi. Seega viis ta temale inkrimineeritud teod lõpule juba sellega kui esitas arved oma äriühingu nimelt ja need summad ka sinna üle lanti. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub ja K.O tuleb süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on D G AS esitanud tsiviilhagi 27 054 krooni nõudes ja D G L Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi 31 000 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena ning tsiviilhagid kuulunuks rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt, tagamaks kannatanu rahalise olukorra ennistamise olukorda, milline see oli enne inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ja varalise kahju tekkimist. Kohtuistungil esitas süüdistatav tsiviilhagi tasumist tõendava maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus süüdistatav veel hüvitamata osa ning kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks on tekitatud varaline kahju hüvitatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus ja tekitatud varalise kahju täies ulatuses hüvitamist. Süüdistatavat on varem varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud. Inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 aastast 5 aastani. Seejuures on süüdistatav inkrimineeritavad teod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, mis tingib karistuste liitmise ning välistab karistuse tingimisi kohaldamata jätmise. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et inkrimineeritava kuriteo ja kohtuliku arutamise vahele on jäänud pikem ajavahemik ning süüdistatavat on selle aja jooksul karistatud vaid väärteokorras. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd süüdistatav ei ole ennast näidanud süstemaatilise õiguskorra rikkujana. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on perekond ja alaealised lapsed, samuti elukoht ning töökoht, seega sissetulek ning esinevad kaks olulist karistust kergendavat asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, peab kohus võimalikuks asendada mõistetava karistuse üldkasuliku tööga, kuivõrd ka kohtueelsel menetlusel pidas prokuratuur võimalikuks menetluse lõpetada KrMS § 202 alustel. Menetlus aga uuendati seetõttu, et süüdistatav ei olnud võimeline ettenähtud tähtajaks hüvitama hüvitamata jäänud varalist kahju ja täitma varalist kohustust. Märt Toming kohtunik 8