1-07-1591\10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 mai 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 07-1591 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 22 mai 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi N.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14 märtsi 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.V Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav N.V ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 19.01.2007, viibis eelvangistuses 23.12-24.12.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 14 märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-1591 N.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 30 1 maist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 30 maist

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: N.V-le oli esitatud süüdistus selles, et ta, olles varem varguse toimepannud isikuks -23.12.2006 kella 14.15 ajal Endla 45 asuvas kaupluses Kristiine Prisma, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 62 paari meeste sokke kogusummas 2418 krooni, pani need oma seljakotti, väljus müügisaalist, kuid peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni, - 19.01.2007 kella 21.00 ajal Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvast kauplusest Mustamäe Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 55 paari meeste sokke, kogumaksumusega
2. 00 krooni, pani need endale seljakotti ja väljus kauba eest tasumata müügisaalist, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Harju Maakohus tunnistas N.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistas 9 kuulise vangistusega. Vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel luges kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja karistuse kandmise alguseks luges 19.01.
3. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis märgib süüdistatav, et kohtuotsuses on jämedaid faktide moonutusi. Ta ei ole kunagi andnud ütlusi sellest, et tarbib narkootilisi aineid. Vastupidi, ta on osundanud, et on varem süüdi mõistetud narkootikumide tarbimise eest aga käesoleval ajal ta ei tarbi ja kuriteod pani toime kainena. Tal on olemas elukoht ja sissekirjutus. Väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust ei olnud tal võimalik kandma asuda kuna arestimajas ei olnud vabu kohti. Kõiki neid asjaolusid kohus ei arvestanud ning mõistis talle 9 kuulise vangistuse. Palub kergendada temale mõistetud karistust kuni 5 kuulise vangistuseni. Vabanemisel lubab elada sissekirjutuse järgselt ja koheselt ka tööle asuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Süüdistatav- apellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus karistuse kergendamist ja lühemaajalise vangistuse mõistmist. Kaitsja toetas süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega ja tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕJHJENDUS: Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. 2 KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on kohtuotsuses leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad koosseisuvälised asjaolud antud juhul puuduvad. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna alust tuvastada, et maakohus oleks jätnud ebaseaduslikult mõne karistust kergendava asjaolu tähelepanuta. Kohtule on teada olnud, et N.V tunnistab oma süüd. Süüdistatava poolt ei ole maakohtu istungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust/ t.lk. 63-64/ ning ka apellatsioonis ei ole otseselt sellise kergendava asjaolu mittearvestamist ette heidetud. Apellatsioonikohtu istungil kaitsja leidis, et on alust ülalnimetatud karistust kergendava asjaoluga arvestada. Kohtukolleegium leiab, et puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu arvestamiseks antud juhul seaduslikud alused puuduvad. Vaid siiras, tõeline kahestus on karistust kergendav asjaolu. Isiku suhtes, kes 12 päeva peale vabanemist eelmise karistuse kandmisest uuesti paneb toime varguse, kes võetakse kinni sündmuskohal, seega oli talle teada, et menetluses on kriminaalasi tema süüdistuses, sellele vaatamata mõne päeva möödudes paneb jälle toime analoogse kuriteo, ei ole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt alust karistust kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ka siis kui ta seda sõnaselgelt väljendab. Selline kahetsus ei ole siiras ega usutav. Arvestades võimalusega süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb arvestada faktiga, et N.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda enamus varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, kuid eelnevad karistused ei mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt vaid ta jätkas vaid mõned päevad pärast vabanemist uute kuritegude toimepanemisi. Selline süüdistatava käitumine näitab negatiivset suhtumist õiguskorda ning annab seadusliku aluse temale range karistuse mõistmiseks. Vastavalt kriminaalasja materjalidele ja nimelt karistatuse õiendile/ t.lk. 23-28/ on N.V näol tegemist isikuga, kes on korduvalt karistatud arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise eest, seega oli kohtul alust ka antud fakti arvestada. Asjaolu, et nimetatud kuriteod pani ta toime kainena ei välista süüdlase isikut iseloomustava asjaoluna ülalnimetatud fakti arvestamist. Sissekirjutuse olemasolu Narva linnas, kus süüdistatav tegelikult ei ela ning elukoha olemaolu Tallinnas, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks ringkonnakohtul seadusliku aluse mõistetud karistuse tühistamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud 9 kuuline vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning puuduvad seaduslikud alused maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdlasele kergema karistuse kohaldamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14 märtsi 2007 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-07-1591 N.V süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP PAAVO RANDMA 3 4