Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 oktoober 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7201 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Pa

§ 199

lg 2 p 4,7,8 -§ 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21 juuni 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.O Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav D.O ik: xxx, varem kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 14.01.2007 Kaitsja Advokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 21 juuni 2007 otsus kriminaalasjas nr 1-07-7201 D.O süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7,8- § 25 lg 2 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 09 oktoobrist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus 1 advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 09.

2. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: D.O tunnistati süüdi selle eest, et ta isikune, kes on varem varguse toime pannud, 14.01.2007 kella 06.30 ajal, isikute grupis koos I.S-iga tungides ukseklaasi lõhkumise teel Tallinnas x maja hoovi pargitud K.-B. W kuuluvasse sõiduautosse MB võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvaid esemeid koguväärtuses 4380 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest olenematult sest oli kinni peetud politsei poolt sündmuskohal. Harju Maakohus tunnistas D.O süüdi

§ 199lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi ja karistas 8 kuulise vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 5 kuulise ja 10 päevase vangistuse,

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.10.2006 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõistis 1 aasta 7 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 14.01.2007.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka I.S, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONI SISU: Apellant- süüdistatav leiab, et kuna on end süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud on maakohtu poolt temale ühe varguse katse eest mõistetud liialt karm karistus. On nõus 2006 aastal Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega ja arvab, et mõistetud 1aasta ja 2 kuuline vangistus võikski olla lõplikuks karistuseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja täpsustavalt taotles vaidlustatud katsestaadiumisse jäänud kuriteo eest 2 kuulise vangistuse mõistmist. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust ja palus leebema karistuse mõistmist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega ja selles osas kohtuotsuse tühistamiseks alused puuduvad. Palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

§ 56

lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele 2 võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Seega on apellatsioonis süüdistatava poolt esitatu juba maakohtu poolt arvestamist leidnud ning enamaks või uueks arvestamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. Teisi karistust kergendavaid asjaolusid, milliseid maakohus oleks jätnud ebaseaduslikult arvestamata, ei ole apellatsioonis esitatud. D.O-le on esitatud süüdistus vargusekatse toimepanemises, seega oli kohtule teada ka apellatsioonis esitatu sellest, et kuritegu jäi katsestaadiumisse. Vastavalt kohtuotsusele on kohus karistuse mõistmisel ka eeltoodud asjaoluga arvestanud. Arvestades võimalusega süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb arvestada faktiga, et D.O on varem korduvalt, seitsmel korral, kriminaalkorras karistatud ja seda enamus varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, kuid eelnevad karistused ei mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt vaid ta jätkas pärast vabanemist kuritegude toimepanemisi. Selline süüdistatava käitumine näitab negatiivset suhtumist õiguskorda ning annab seadusliku aluse temale range karistuse mõistmiseks. Vastavalt kriminaalasja materjalidele ja nimelt karistatuse õiendile/ t.lk. 56-59/ on D.O näol tegemist isikuga, kes on korduvalt karistatud arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise eest, seega oli kohtul alust ka antud fakti arvestada. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul kohtukolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks karistades D.O 8 kuulise vangistusega eksinud ülalnimetatud nõuete vastu, seega puuduvad ringkonnakohtul seaduslikud alused maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks ja selles osas kohtuotsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21 juuni 2007 kohtuotsuse D.O süüdistuasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP ENE RANDMÄE 3