Obsah (7)

§ 162§ 405§ 637§ 442§ 168§ 150§ 638

2-17-132249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-132249 Kohtuasi OM

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palus hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõivu (175 eurot), lepingulise esindaja kulud (450 eurot) ja kohtutäituri tasu (30 eurot)). Hagivalduselt tasutud riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja kohtutäituri tasu on kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kokku 655 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, kuidas jõudis kohus seisukohale, et nõude loovutamise teatisel on Coop Finants AS-i töötaja allkiri, kuigi sellel puudub töötaja nimi ja ametikoht. Maakohus hindas seda tõendit vääralt, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus 3 2-17-132249

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses

§ 442lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

1. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegium selgitab, et võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 järgi võlgniku nõusolekust sõltumata anda oma nõude lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seejuures peab nõude loovutanud võlausaldaja andma VÕS § 169 lg-te 1 ja 2 järgi uuele võlausaldajale üle nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid ning uue võlausaldaja nõudmisel ka dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Seega toimub nõude loovutamine sõltumata sellest, kas võlausaldaja sellest võlgnikule teatab või mitte. Küll aga võib võlgnik VÕS § 172 järgi keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse VÕS § 170 järgi, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, sama kehtib ka siis, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eelnevat arvestades võiks kostjal olla õigus keelduda VÕS § 172 järgi võla tasumisest uuele võlausaldajale (hagejale), kui algne võlausaldaja ei oleks kostjale loovutamisest teatanud ja hageja ei oleks esitanud kohtumenetluses kostjale dokumenti, millest nähtub nõude loovutamine. Praegusel juhul esitas aga hageja kohtumenetluses tõendina Coop Finants AS-i
2. aprilli
3. a teatise, millelt nähtub, et Coop Finants AS teatas kostjale, et loovutas samal päeval oma nõude hagejale (tl 70). Seega on endine võlausaldaja teavitanud kostjat nõude 4 2-17-132249 loovutamisest. Isegi kui kostja ei ole seda teadet varem kätte saanud, on ta saanud sellest kohtumenetluses teadlikuks, mistõttu ei ole tal enam õigust keelduda võlga hagejale tasumast. Kuna hageja esitas kohtumenetluses Coop Finants AS-i nimel
4. oktoobril 2016 koostatud lepingu ülesütlemise teatise (tl 70 pöördel),
5. aprillil 2017 koostatud nõude loovutamise teatise (tl 70) ning koos võla arvutusega ka krediitkaardi väljavõtte (tl 7175), on Coop Finants AS andnud hagejale üle nõude aluseks olevad dokumendid, mis annab alust järeldada, et nõue on loovutatud. Asjaolu, et teatele on Coop Finants AS-i nimel alla kirjutanud isik, kelle nime ei ole teatele märgitud, ei anna alust järeldada, et teadet ei oleks koostanud ja saatnud Coop Finants AS. Teade on koostatud Coop Finants AS-i rekvisiitidega ning kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et Coop Finants AS ei ole nõuet loovutanud ega teadet koostanud. Seda arvestades järeldas maakohus õigesti, et teate on kostja nimel ilmselt allkirjastanud kostja töötaja. Seejuures loetakse teise isiku ülesandel tema majandus- ja kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik TsÜS § 121 lg 2 järgi volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

§ 637lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 5