← Eesti

1-00-29\9

Kriminaalasi nr 1-00-29 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

  1. märtsil
  2. a Tartu, Kalevi 1 1-00-29 ( eeluurimise number 99278003604 ) Kohtunik Andrus Miilaste Rahvakohtunikud Kristi Kütt ja Virve Park Sigrid Huik , tõlk Regina Laiapea T.D süüdistus KrK § 139 lg2 p.1, §185 lg2 ja § 141 lg2 p1,3 järgi ja Aleksandr Põtalev süüdistuses KrK §139 lg 2 p1 , 2, § 185 lg2 ; KrK § 17 lg 5,6 ja §141 lg2 p1,2,3 järgi Kriminaalasi prokurör Kristiina Laas T.D Süüdistatavad varem kriminaal ja väärteokorras karistamata, tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta . Aleksandr Põtalev varem kriminaalkorras karistatud 1 korral , karistatus kustumata , tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta . Advokaat Vassili Vastšjonok ja ja advokaat Marina Valge Kaitsjad RESOLUTSIOON Juhindudes KrMK § 262; § 263; § 275; § 278 lg 5, 6, kohus otsustas: Õigeks mõista Aleksandr Põtalev KrK § 139 lg2 p1,2 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Õigeks mõista Aleksandr Põtalev KrK § 185 lg 2 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Õigeks mõista Aleksandr Põtalev KrK § 17 lg5,6 ja § 141 lg 2 p1,2,3 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tühistada otsuse jõustumisel. Õigeks mõista T.D KrK § 139 lg2 p1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Õigeks mõista T.D KrK § 185 lg 2 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdi tunnistada T.D KrK § 141 lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm ) aastat vangistust . KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg
  4. 2000-
  6. 2000 so 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele juhul kui T.D 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tühistada otsuse jõustumisel. Asitõend mobiiltelefon Philips Fizz ja selle sees olev Simpel- kõnekaart, mis asub Tartu Politseiprefektuuri hoiuruumis ( kvt. 223
  8. 1999 ) tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanik N.T. ule ( Jaaniku 51-2 Kohtla –Järve , 59 Buchwood Avenue Thornton Heath London CR7 7DZ ). Sisse nõuda T.D-lt riigituludesse sundraha 9000 ( üheksa tuhat ) krooni ja õigusabikulude katteks 10089 krooni s.o kokku 19 089 ( üheksateist tuhat kaheksakümmend üheksa ) krooni riigituludesse. Välja mõista T.D-lt 3720 ( kolm tuhat seitsesada kakskümmend ) krooni I.P. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides selgitusse Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Vabatahtlikuks tasumiseks võib riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda kahe kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. Saata kohtuotsus riigi kasuks sissenõutavate summade osas täitmiseks pärast vabatahtlikuks tasumiseks ettenähtud tähtaja möödumist vastavalt kehtestatud korrale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 28 märtsil
  9. a. alates kella 15.00-st. I. Süüdistuskokkuvõte T.D süüdistatakse selles, et tema 13.12.99.a. grupis koos Aleksandr Põtalev’iga , viibides ühiselamutoas Tartu, X 7-445, varastas salaja N.T. ’ule kuuluva mobiiltelefoni „Filips-FIZZ“ väärtusega 1 000 krooni. Oma tegevusega pani T.D toime KrK§ 139 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo – võõra vara salajase varguse isikute grupi poolt. T.D süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga saada võõrast vara, grupis koos isikuga, kellele käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud süüdistust 14.
  11. a. umbes kella 04.00 ajal Tartus ,S. 8 maja ees panid toime võõra vara hõivamise tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal ja relvana kasutatava muu esemega , s.o. gaasiballooniga, , milleks isik, kellele süüdistust ei ole esitatud ja T.D grupis lasid I. P, kes oli takso Mercedes Benz 200 reg.nr. 600 AOB roolis , gaasi näkku ning samal ajal hõivasid autoraadio „ Sony“ esipaneeli väärtusega 3500 krooni ja auto tehnilise passi ning lõhkusid raadiosaatja , kahju kokku 4 720 krooni . Seejärel tiris T.D I. P autost välja ja üritas teda rüseluse käigus lüüa, mille tagajärjel kannatanu ja T.D kukkusid asfaldile . Pärast seda lõi isik, kellele ei ole süüdistust esitatud I. P jalaga kehasse ja üritas lüüa rusikatega näkku , kuid kannatanu suutis ennast kaitsta , misjärel kurjategijad põgenesid. Seega pani T.D toime KrK § 141 lg2 p.1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo , s.o. tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega võõra vara röövimise , mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega . 14.12.99.a. umbes kella 04.00 ajal Tartus S. 8 maja ees riisus I.P kasutuses olevast sõiduautost „Mercedes Benz“ reg.nr. 600 AOB, selle auto, mis kuulus Peeter Trump’ile, tehnilise passi. Oma tegevusega pani T.D toime KrK§ 185 lg 2 ettenähtud kuriteo – muu ametliku dokumendi riisumise. Aleksandr Põtalev’i süüdistatakse selles, et tema , isikuna, kes on varem toime pannud KrK§ 142-s ettenähtud kuriteo , 13.12.99.a. grupis koos T.D-ga, viibides ühiselamutoas Tartu, X 7-445, varastas salaja N.T. ’ule kuuluva mobiiltelefoni „Fililps-FIZZ“ väärtusega 1 000 krooni. Oma tegevusega pani Aleksandr Põtalev toime KrK§ 139 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo – võõra vara salajase varguse isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK§ 142-s ettenähtud kuriteo. Aleksandr Põtalev´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 142 järgi kvalifitseeritava kuriteo eesmärgiga saada võõrast vara, kihutas 14.12.1999.a. varahommikul enne kella 4.00 Aleksei T.D ja isikut, kellele käesolevas asjas ei ole esitatud süüdistust toime panema taksojuhi röövimist relvana kasutatava esemega ning andis röövimise toimepanemiseks relvana kasutatava eseme – gaasiballooni, mille tulemusel T.D ja isik, kellele käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud süüdistust 14.12.1999.a. umbes kella 4.00 ajal Tartus, S. 8 maja ees panid toime võõra vara hõivamise tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal ja relvana kasutatava muu esemega, s.o. gaasiballooniga, milleks isik kellele süüdistust ei ole esitatud ja T.D grupis lasid I.P, kes oli takso Mercedes Benz 200 reg nr 600 AOB roolis, gaasi näkku ning samal ajal hõivasid autoraadio „Sony“ esipaneeli väärtusega 3500 krooni ning auto tehnilise passi ja lõhkusid raadiosaatja, kahju kokku 4720 krooni. Seejärel tiris T.D I.P autost välja ja üritas teda tekkinud rüseluse käigus lüüa, mille tagajärjel kannatanu ja T.D kukkusid asfaldile. Pärast seda lõi isik, kellele ei ole süüdistust esitatud I.P jalaga kehasse ja üritas lüüa rusikatega näkku, kuid kannatanu suutis ennast kaitsta, misjärel kurjategijad põgenesid. Seega pani Aleksandr Põtalev toime KrK § 17 lg 5, 6 ja 141 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kihutamise ja kaasaaitamise, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega võõra vara röövimisele, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega. 14.12.99.a. umbes kella 04.00 ajal Tartus S. 8 maja ees riisus I.P kasutuses olevast sõiduautost „Mercedes Benz“ reg.nr. 600 AOB, selle auto, mis kuulus Peeter Trump’ile, tehnilise passi. Oma tegevusega pani Aleksandr Põtalev toime KrK§ 185 lg 2 ettenähtud kuriteo – muu ametliku dokumendi riisumise. II. Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Kannatanu I.P. eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et 1999 a kella nelja paiku hommikul tungiti talle kallale Tartus, S. 8 maja juures . Kallaletung pandi toime ajal ,millal ta oli nimetatud kaks klienti taksoga toimetanud S. tänavale. Ilma arvet maksmata rünnati kannatanut talle gaasi näkku lastes . Kallaletungi käigus võeti kannatanult ära sõiduauto MB reg nr. 600 OAB dokumendid ja salongist automagnetofoni paneel. Lõhutud on ka magnetofon ise ja taksole paigaldatud raadiosaatja ( avaldus politseile tl. 5) . Kannatanu on oma esialgses seletuses ( tl 6-8 ) kirjeldanud neid kahte klienti , keda ta taksoga sõidutas . Mõlemad olid vene rahvusest. Kirjelduse järgi oli juhi kõrvalistujal seljas roheline jope, jalas tumedad püksid ja saapad . Pikkust võis olla ca 180 cm . Auto tagaistmel istus umbes 185-188 cm pikkune ja musta värvi jope ja pükstega mees , kellel oli peas suusamüts. Eesistmel istuja rääkis eesti keeles. Sõideti S. tänava lõppu . Tagaistmel istuja väljus auto vasakpoolsest uksest ja jäi seisma kõrvalistuja ukse juures. Kõrvalistuja kobas ennast ja otsis nagu rahakotti ja küsis kaasreisijalt kas rahakott on tema käes. Juht vastust ei kuulnud . Kõrvalistuja võttis taskust ballooni ja laskis kannatanule gaasi näkku . Kannatanu sai veel haarata raadiaosaatja järele ja kutsus abi. №ormees , kes seisis autost väljas, jooksis tema juurde ja tiris ta autost välja. Teine lasi veel gaasi . Rüseleti maas ja siis tuli teine mees ja lõi teda jalaga keha piirkonda ja tahtis teda näkku lüüa. Kannatanu püüdis ennast kaitsta . Ründajad lahkusid ja lahkumise käigus kukkus tagaistmel istujal ründajal taskust välja mobiiltelefon „Philips“. Kannatanu üritas raadio teel dispetšeriga ühendust saada, kuid raadio juhe oli katki tõmmatud . Kannatanu kutsus politsei ja andis politseile üle kukkumisel viga saanud ründaja mobiiltelefoni . Autost oli kaduma läinud raadio esipaneel Sony, lõhutud oli ka korpus. Juhipoolsest uksetaskust oli kadunud MB reg nr 600 OAB dokumendid s.t. auto tehniline pass. Kannatanu tsiviilhagi on 4720 krooni , mis koosneb maki esipaneelist , raadiaosaatja remondist 1200 krooni ja maksmata taksoarvest 20 krooni . T.D on hüvitanud 1000 krooni . Äratundmiseks esitamise protokolli järgi on kannatanu ära tundnud T.D ( tl 22).
  12. juunil
  13. a isiku äratundmiseks esitamis- protokolli järgi pole kannatanu kindel , kas isik nr 3 ehk Aleksandr Põtelev oli isik, kes teda ründas.(tl. 23-24) N.T. u eeluurimisel antud ütlustest nähtub , et ta tundis nii T.D kui ka Põtalevi, kes käisid tihti tema toas X 7-445 . Enne tema matemaatikaarvestust , s.o. enne 14.
  14. 1999 avasta ta , et tema mobiiltelefon on kaduma läinud . Teatas sellest oma vanematele. Tunnistaja I.S.
  16. 2005 toimunud kohtuistungil antud ütlustest nähtub , et nii Põtalev kui T.D olid tema naabrid ühiselamu neljandalt korruselt . T.D ja T kohtusid vahest . Tema T sõbranna ei olnud ja teab niipalju , et tal kadus telefon ära. Tunnistaja suhtles rohkem oma kursusekaslastega. Maksimenkov elas tema teda teisel korrusel ja vahest käis ka kohtualustega läbi . Tunnistaja A.M. on kohtuistungil seletanud , et pidas ühiselamus sünnipäeva ja sai ühiselamu peal kokku T.D ja Põtaleviga . Põtalev andis talle gaasiballooni ja tema õhutamisel otsustas koos Aaniniga just seda taksot röövida , mille Põtalev oli valmis vaadanud . Röövitav raha oleks läinud Põtalevile, sest tal oli rahaga probleeme . Kohtualune T.D on ennast KrK § 141 lg2 p1,3 järgi süüdi tunnistanud . Tema poolt eelmisele kohtukoosseisule antud ütlustest nähtub , et ta võttis süü omaks , kuid ei pannud seda toime koos Aleksandr Põteleviga . (tl.162 ) . T.D ütluste järgi oli ühiselamus sünnipäeva tähistamine ja mindi ööklubisse edasi tantsima Ööklubis oli ta koos Maksimenkovi ja Semjonoviga . Põtelevi ei olnud nendega . Kus Põtaleviga lahku mindi seda ei mäleta . Kuna raha ei olnud siis otsustati Maksimenkoviga taksot röövida. Maksimenkov istus ette , sest oli käinud armees ja oskas eest keelt . Gaasiballoon oli Maksimenkovil . Millistel asjaolude ja kelle käest saadi ei mäleta . Sõidetin S. tänavale. Oli kokklepe, et lasevad juhile gaasi näkku ja röövivad taksojuhilt raha . Maksimenkov võttis taksost asjad , eesmärk oli raha saada. KrK§ 139 lg2 p1,2 ja § 185 lg 2 järgi ennast süüdi ei tunnista . N.T. oli ta lähedastes suhetes ja telefoni kasutamiseks oli tal luba (
  18. 2006 protokoll ). Mingit dokumentide varguse plaani ei olnud. Aleksandr Põtalev ei tunnista ennast temale esitatud süüdistustes süüdi . T.D-ga on ta sõbralikes suhetes ja tunneb ka Maksimenkovit . Elati ühes ühiselamus nagu suur pere ,.Kui midagi tähistati siis oli alati rahvast. Maksimenkoviga on ta pärit ühest linnast . Sündmusest sai ta teada siis kui Tartus enam ei elanud . Sai teada, et T.D kaasoaline oli Maksimenkov. Kohtualuse ütluste kohaselt otsis ta kontakti Maksimenkoviga , et viimane ise üles tunnistama ilmuks . Maksimenkov õigustas ennast ja kartis kaotada töökohta . Et Maksimenkov tunnistaks, et pani toime röövimise, lindistas temaga autos toimunud jutuajamise . Tema enda ütluste kohaselt pole jutuajamises kordagi Maksimenkov teda süüdistanud nagu oleks tema ka röövimises osaline olnud (tl 65 II kd) . III. Kohtu järeldused süüdistuse kohta Kohus , kuulanud ära prokuröri , kohtualused ja nende kaitsjad , kannatanu ja tunnistajad ning vahetult uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et prokurör on õigesti taotlenud Alakesanr Põtalevi õigeks mõistmist KrK § 139 lg2 p1,2 ja § 185 lg2 järgi ning T.D õigeks mõistmist KrK § 139 lg 2 p1 ja § 185 lg 2 järgi . T.D ütlustest nähtub , et eesmärk oli röövida taksojuhti , et raha saada. Mingit telefoni vargust ei toimunud , sest tema sõbratar N.T. oli talle telefoni lubanud. Tunnistaja T on kohus korduvatele istungitele kutsunud . Tema viimane tedaolev aadress on välismaal ja puudub võimalus T.D versiooni kontrollimiseks . T.D puhul puudub teo subjektiivsest küljest tahtlus telefoni varastada ja seega puudub varguse koosseis ja Põtalev kuulub õigeks mõistmisele seoses sellega , et ta pole selles osalenud . Puudub kuriteokooseis . Kohus nõustub prokuröriga ja leiab , et pole tõendeid selle kohta , et taksojuhile kallaletungi eesmärgiks oleks olnud dokumentide omastamine. Kannatanu ütluste järgi olid dokumendid rahakotile sarnaste kaante vahel ja asetsesid juhipoolse ukse taskus ja need omastati röövimise käigus. Lõhuti ära raadiosaatja ja magnetofon . Kohus ei nõustu Aleksandr Põtalevile KrK § 17 lg 5,6, ja § 141 lg 2 p1,2,3 järgi esitatud muudetud süüdistusega . Tartu Maakohtu
  20. 2002 istungil on T.D ennast süüdi tunnistanud KrK § 141 lg2 p1,3 järgi , kuid avaldas, et ei ole tegu toime pannud koos Põtaleviga. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  22. 2002a. Tartu Maakohtu lahendi ja saatis asja uuele arutamisele. Menetlus kestel on prokurör korduvalt süüdistust muutnud ja süüdistus Aleksandr Põtalevile on esitatud läbi kuriteost osavõtu ehk siis kuriteole kihutamise ja kaasaaitamisega . Kohus leiab ,et kihutaja soov on suunatud tahte tekitamisele teises isikus teatud kuriteo kordasaatmiseks . Eesmärk peab olema suunatud kindla konkreetse kuriteo kordasaatmisele ja ka kindlale indiviidile ehk tegijale. Seega objektiivselt on vaja tuvastada nn mõjutamist , teise isiku või isikute tahtlikku kallutust tahtlikule kuriteole. Vaja on seega tuvastada Põtalevi poolset T.D ja Maksimenkovi mõjutamist Kohus leiab , et antud süüdistuse puhul tuleb analüüsida kaasaaitaja tahet ( animus socii). Kaasaaitaja subjektiivselt soovib kuriteo kordasaatmist mitte enda vaid võõra teona. Põtalevi süüdistatakse röövimisel relvana kasutatava eseme -gaasiballooni andmises T.D-le ja isikule ,kellele käesolevas asjas pole esitatud süüdistust. T.D pole mingeid Põtalevi mõjutusi kinnitanud. Tunnistajana üle kuulatud Anatoli Maksimenkov on kohtus andnud ütlusi erinevalt . Oma esimesel ülekuulamisel
  24. 2005 on ta andnud ütlusi selle kohta , et Põtalevilt tuli idee ükskõik millist taksot valida . T.D oli samuti selle jutuajamise juures. Gaasiballooni kohta on Maksimenkov öelnud, e t ta ei mäleta kus kohast ta ballooni sai . Lisab juurde, et see balloon oli tal juba tükk aega . Hilisemal kohtusitungil on Maksimenkov oma ütlusi muutnud ja on andnud ütlusi selle kohta , et sai Põtalevilt gaasiballooni . Kohus leiab , et antud ütlusi arvestades kuuluvad kahtlused Põtalevi poolt gaasiballooni andmises tõlgendamisele kohtualuse kasuks . Mõlema kohtualuse kui ka tunnistaja Maksimenkovi ütlused ühtivad selles osas et tähistati ühiselamus Maksimenkovi sünnipäeva . T.D on kinnitanud , et oli koos Maksimenkovi ja Semjonoviga . Maksimenkovi ütlustest nähtub , et Põtalevil olid tollel korral mingid jamad kaelas ja seetõttu ta ise ei tulnud taksot röövima . Põtalev ütles, et raha on vaja ja kõik . Põtalev näitas kätte konkreetse takso ja ise autosse ei tulnud . Eelnevalt oli kokku lepitud , kes mida tegema pidi . Tema pidi pihustama gaasi . Taksojuht hakkas vastu ja T.D tekkis auto kõrval rüseles taksojuhiga . Maksimenkovi ütluste kohalaset võttis tema magnetofoni esipaneeli. Kohus ei arvesta tõendina Põtalevi lindistatud jutuajamist Maksimenkoviga. Samas oli just lindistus põhjuseks , miks Maksimenkov kohtusse tunnistama ilmus. Tunnistaja Maksimenkov ei ole eitanud seda, et kõik need aastad vaevas see tõe väljaselgitamine teda. Ta maksis Põtalevi kohtukulusid. Samas isegi kui lähtuda sellest loogikast , et Põtalev ei soovinud endale mingeid sekeldusi seetõttu , et tal oli mingi asi pooleli, siis jääb ikkagi arusaamatuks , miks Maksimenkov asja koheselt üles ei tunnistanud. Tekib küsimus , kui Põtalev suutis Maksimenkovit veenda kuritegu toime panema, et ise sekeldusest vabaneda , siis objektiivselt sai ju siiski Põtalev süüdistuse röövimises ja mitte Maksimenkov. Põtalevi suhtes oli kriminaalasi algatatud 1999 sügisel .
  25. aprillil 2000 mõisteti ta Tartu Maakohtu poolt süüdi KrK § 188 , § 142 lg2 p2,3 järgi ja karistati 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega tingimisi. Põtalev viibis 19 .10 – 23.
  26. 1999 ka vahi all . Kohus nõustub Põtalevi kaistjaga , et Maksimenkov on neljal korral antud asjas andnud ütlusi . Esimesel korral eeluurimisel
  27. oktoober
  28. a. ( I kd tl. 90-91) . Teisel korral
  30. 2005 enne lõunat , kolmandal korral samal päeval peale lõunat peale videosalvestise kuulamist . Neljandal korral
  32. 2007 toimunud kohtuistungil. Just Maksimenkovi ütlustele tuginedes on prokurör ka korduvalt süüdistust muutnud . Ütlused on vastululised ja pole välistatud motiiv Põtalevile kätte maksta. Just Maksimenkovi ütlustele tuginedes on prokurör ka korduvalt süüdistust muutnud . Maksimenkov on kahtlevalt vastanud kaitsja küsimusele , kas nende omavahelises suhtlemises esineb vihavaenu (tl. 63 pöördel ). Kohus leiab , et kõik kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks ja seega kuulub Alaksand Põtalev KrK § 17 lg 5,6, ja § 141 lg 2 p1,2,3 järgi õigeks mõistmisele . Esitatud taotlus Maksimenkovi osas materjalide eraldamise kohta kuulub rahuldamisele eraldi määrusega . P tsiviilhagi 3720 krooni jätta T.D kanda . IV. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab , et kriminaalõiguse eesmärk on karistamine ja selle juures tuleb eristada süüdivust ja ohtlikkust. Sisult on süüdivus etteheide, mis tehakse kurjategijale tema poolt sooritatud teo puhul, ohtlikkus on konstateering , et kohtualuse käitumisest võib järeldada, et nad ka tulevikus sooritavad ühiskonnavastaseid tegusid. Süüdistatav T.D on varem kriminaalkorras karistamata. T.D on oma eksimusest aru saanud ja teinud vastavad järeldused . Kohus leiab , et T.D tuleb karistada lühiajalise vangistusega arvestades vahepeal jõustunud KarS § 200 lg2 sätestatud sanktsiooni , mis on kergem kui KrK § 141 sanktsioon . Mõistetava kolme aastase karistusaja hulka tuleb arvestada eeluurimisel vahi all viibitud aega
  36. 2000 so. 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele juhul kui T.D 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tühistada otsuse jõustumisel. V. Menetluskulud . T.D kanda jääb menetluskulu KrMS § 1p9, §179 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära 9000 ( üheksa tuhat ) krooni ja KrMS lg1 p4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 10089 krooni riigituludesse. Kohtunik Rahvakohtunikud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.