Obsah (5)

§ 199§ 215§ 64§ 65§ 68

1-07-6361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 juuni 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6361 (03237001929) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja

§ 215

lg 2 p 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav R.H Ik: XXX Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. R.H süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. R.H süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4.

§ 65

lg 1 alusel, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, so suurendades Pärnu Maakohtu 05.12.2006 otsusega mõistetud karistust, so vangistust 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristus, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada R.H-le mõistetud liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud ärakandmist alates 19.09.

2. R.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4534 (neli tuhat viissada kolmkümmend neli) krooni ja 15 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777 ning lisada selgitus „R.H, 1-07-6361, kaitsjatasu”.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R.H-lt välja mõistmata riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi GE-1031-03/3792 tegemisel tekkinud kulu 4380 krooni, jättes selle riigi kanda.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R.H-lt välja mõistmata riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi GE-1208-03/4278 tegemisel tekkinud kulu 1460 krooni, jättes selle riigi kanda.
5. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr SS-0957-03/3797 tegemisel tekkinud kulu 500 krooni jätta riigi kanda.
6. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr SS-1086-03/4267 tegemisel tekkinud kulu 500 krooni jätta riigi kanda.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: Kriminaaltoimikusse lisatud kirjaümbrik veretalise määrdumusega jäljega ja kahe suitsukoniga kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi hävitamisele.
10. J. H esitatud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.H-lt välja mõista J. H kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni.
11. P. P esitatud tsiviilhagi 5660 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.H-lt välja mõista P. P kasuks 5660 (viis tuhat kuussada kuuskümmend) krooni.
12. A. M esitatud tsiviilhagi 300 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.H-lt välja mõista A. M kasuks 300 (kolmsada) krooni.
13. J. T esitatud tsiviilhagi 2240 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.H-lt välja mõista J. T kasuks 2240 (kaks tuhat kakssada nelikümmend) krooni.
14. E E AS esitatud tsiviilhagi 1499 krooni ja 80 sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning R.H-lt välja mõista E E AS õigusjärglase OÜ J kasuks 1499 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) krooni ja 80 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
15. peatüki
16. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: R.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 13.04.2003.a kella 16.00st kuni 25.05.2003.a kella 13.00ni ukseluku lõhkumise teel murdis sisse P. P suvilasse, kust varastas gaasipliidi maksumusega 500 krooni, vibraatorpumba maksumusega 1200 krooni, vaskküünla alused 4 tk kokku maksumusega 100 krooni, pronksist seinakaunistuse maksumusega 200 krooni, plekist seinakaunistuse maksumusega 200 krooni, prožektori maksumusega 350 krooni, saunalambid 2 tk, kokku maksumusega 1000 krooni, lambanahkse kasuka maksumusega 1000 krooni, kohviveski maksumusega 500 krooni; toiduaineid 200 krooni väärtuses, elektrijuhtmeid 300 krooni väärtuses ja 100 kW elektrienergiat 110 krooni väärtuses, kokku võõrast vara summas 5660 krooni. Samuti R.H võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 27.05.2003.a kella 19.00st kuni 28.05.2003.a kella 19.00ni on akna lõhkumise teel murdis sisse J. T suvilasse, kust varastas voolumõõdiku maksumusega 1000 krooni, grilli maksumusega 200 krooni, 2 tekki kogumaksumusega 200 krooni, 3 patja kogumaksumusega 300 krooni, postamendi maksumusega 100 krooni, pikendusjuhtme maksumusega 100 krooni, riigilipu maksumusega 340 krooni, kokku võõrast vara summas 2240 krooni. Samuti R.H võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 31.05.2003.a kella 12.00st kuni 01.06.2003.a kella 11.00ni ukseklaasi eemaldamise teel murdis sisse A. M suvilasse, kust varastas A. M-le kuuluvad päikeseprillid maksumusega 50 krooni, aiakäärid maksumusega 50 krooni, tööriistad maksumusega 100 krooni, püksirihma maksumusega 100 krooni ning E E AS-le kuuluva elektriarvesti maksumusega 1187,10 krooni, kokku võõrast vara summas 1487,10 krooni. Seega R.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti R.H 21.05.2003.a ajavahemikul kella 12.00st 17.45ni vahel, maja eest võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil akna kolmnurkklaasi lõhkumise ja süütejuhtmete ühendamise teel ärandas J. H-le kuuluva sõiduauto VAZ 21603, registreerimismärgiga XXX XXX, mida kasutas muuhulgas sõitmiseks Võsule ja jättis auto 23.05.2003 Tallinnas, Nõmmel Pärnu mnt ja Idakaare tn ristmiku juurde. Seega R.H pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav R.H ja tema kaitsja Toomas Bekker sõlminud kokkuleppe selles, et

§ 199

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 1 aasta ja

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks vangistuse 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loetaks kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõistetaks vangistus 1 aasta.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 05.12.2006 otsusega mõistetud karistusega (1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust), mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 19.09.2006.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, Pärnu Maakohtu 05.12.2006 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus alates 19.09.2006 kuni 14.06.2007, so 8 kuud ja 27 päeva, seega ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 3 päeva vangistust alates 15.06.

1. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 250 lg 1; 311; 313;

§ 199

lg 2 p 4, 8; 215 lg 2 p 1, § 64 lg 1, 65 lg 1, § 68 lg 1 asub kohus seisukohale, et R.H kuulub temale

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik