← Eesti

1-07-369\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprillil 2007. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-369 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sek

§ 238lg 1 p 3 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.N Kar

S § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada V.N-i 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistuse hulka ja lugeda V.N-i karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev

  1. juuli
  2. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Rahuldada ja välja mõista V.N-ilt järgmised tsiviilhagid:
  3. D.S. kasuks 12 100 (kaksteist tuhat ükssada) krooni,
  4. T.T. kasuks 6000 (kuus tuhat) krooni,
  5. L.B. kasuks 4170 (neli tuhat ükssada seitsekümmend) krooni,
  6. N.B. kasuks 3145 (kolm tuhat ükssada nelikümmend viis) krooni,
  7. A.K. kasuks 3645 (kolm tuhat kuussada nelikümmend viis) krooni,
  8. J.O. kasuks 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni,
  9. T.P. kasuks 2130 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend) krooni,
  10. V.P. kasuks 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni,
  11. E.V. kasuks 485 (nelisada kaheksakümmend viis) krooni,
  12. M.B. kasuks 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni,
  13. M.B. AS kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni,
  14. L.S. kasuks 2690 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni,
  15. V.T. kasuks 200 (kakssada) krooni,
  16. M.T. kasuks 170 (ükssada seitsekümmend) krooni,
  17. E.K. kasuks 500 (viissada) krooni,
  18. N.M. kasuks 2900 (kaks tuhat üheksasada) krooni,
  19. H.S. kasuks 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni,
  20. A.S. kasuks 5500 (viis tuhat viissada) krooni,
  21. M.A. kasuks 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni,
  22. A.F. kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni,
  23. K.L. kasuks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni,
  24. E.K. kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) krooni,
  25. K.O. kasuks 2858 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni,
  26. O.K. kasuks 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni,
  27. E.U. kasuks 3265 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend viis) krooni,
  28. N.F. kasuks 500 (viissada) krooni,
  29. T.A. kasuks 8000 (kaheksa tuhat) krooni. Asitõendid –jalgratas, mis on tagastatud kannatanu L.R. ja jalgratas Scott Timber, mis on tagastatud kannatanu M.M., vabastada asitõendi staatusest.

§ 180

lg 1,3 alusel välja mõista V.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, ekspertiisimaksumus 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 1858.50 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa krooni ja 50 senti) krooni ning kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 329.80 (kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 80 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 2 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

  1. aprillil
  2. I Süüdistusakti sisu V.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 11.03.
  3. a tungis aknaraami lõhkumise teel sisse Tartu maakonnas, T. vallas asuvasse T. tallu ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Diana Sosnovskile kuuluva raadiomagnetofoni Philips väärtusega 1500 krooni, CD-pleieri väärtusega 1000 krooni, kaks fotoaparaati koguväärtusega 2000 krooni, jahinoa väärtusega 1000 krooni, kullast ehteid – punase kiviga kõrvarõngad väärtusega 1000 krooni, valge kiviga kõrvarõngad väärtusega 1200 krooni, punase kiviga sõrmuse väärtusega 800 krooni, hõbesõrmuse väärtusega 600 krooni, spordikoti väärtusega 700 krooni, kaks käekella koguväärtusega 1500 krooni, tekitades kokku kahju 11 300 krooni;
  4. a kevadel tungis lukustamata ukse kaudu sisse Tartus, R 29a-2 asuvasse korterisse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.T. kuuluva videokaamera Panasonic väärtusega 5000 krooni ja mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 1000 krooni, tekitades kokku kahju 6000 krooni; 15.02.
  5. a ajavahemikul 07.40-12.00 tungis sisse Tartu maakonnas, Tartu vallas, T. alevikus asuvasse majja ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.B. kuuluvad kaks elektripardlit koguväärtusega 1000 krooni, meeste käekella väärtusega 500 krooni, kappkella väärtusega 300 krooni, jahinoa koos tupega väärtusega 1000 krooni, juubelimüntide kollektsiooni väärtusega 1000 krooni, meestekingad väärtusega 370 krooni, tekitades kokku kahju 4170 krooni; 15.02.
  6. a ajavahemikul 15.00-16.00 tungis lukustamata ukse kaudu sisse Tartus, T. 80-10 asuvasse korterisse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära N.B. kuuluva mobiiltelefoni Samsung koos SIM-kaardiga koguväärtusega 2845 krooni ja korterivõtmed väärtusega 300 krooni, ning A.K. kuuluva rahakoti väärtusega 250 krooni koos selles olnud 250 3 krooni sularahaga, erinevate väärtuseta visiitkaartidega, Eesti Ühispanga deebetkaardiga taastamisväärtusega 30 krooni, Eesti Ühispanga krediitkaardiga taastamisväärtusega 30 krooni, väärtuseta Tartu Vangla töötõendiga A.K. nimele ja digitaalfotoaparaadi Samsung Digimax väärtusega 3085 krooni, tekitades N.B. kokku kahju 3145 krooni ja A.K. kokku kahju 3645 krooni; ajavahemikul mai lõpp kuni 23.juuni
  7. a tungis lukustamata ukse kaudu sisse Tartus, V. mnt 46 asuva maja keldrisse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J.O. kuuluva jalgratta väärtusega 2200 krooni; 25.06.
  8. a ajavahemikul 12.00-14.30 tungis aknaraami lõhkumise teel sisse Tartus, F. 20 asuvasse majja ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.P. kuuluva digitaalse fotoaparaadi Olympus väärtusega 2130 krooni ning V.P. kuuluvad kullast kõrvarõngad punaste vääriskividega väärtusega 6000 krooni, kõrvarõngad väärtusega 400 krooni, ametüstist kaelaehte väärtusega 600 krooni, valge pärlmutter kaelaehte väärtusega 500 krooni, pärlitega ehitud kotikese väärtusega 300 krooni, tekitades V.P. kogukahju 7800 krooni; ööl vastu 27.06.
  9. a võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus, R 67 maja hoovist L.R. kuuluva jalgratta väärtusega 3000 krooni; 27.06.
  10. a kella 11.00 paiku tungis lukustamata ukse kaudu sisse Tartu maakonnas, P. vallas, V. asuvasse M. tallu ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.V. ile kuuluva rahakoti väärtusega 200 krooni koos selles olnud 150 krooni sularahaga, Hansapanga deebetkaardiga taastamisväärtusega 30 krooni, Eesti Ühispanga deebetkaardiga taastamisväärtusega 30 krooni, väärtuseta Haigekassakaardi, videolaenutuse “Koduvideo” kliendikaardi taastamisväärtusega 25 krooni, Partnerkaardi taastamisväärtusega 25 krooni, Maksimarketi Säästukaardi taastamisväärtusega 25 krooni, tekitades kokku kahju 485 krooni; 30.06.
  11. a ajavahemikul 07.10-19.00 tungis akna kaudu Tartu maakonnas, T. vallas, K. külas asuvasse M.B. korterisse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära viimasele kuuluva võimendi AKAI väärtusega 400 krooni, reisikohvri väärtusega 400 krooni, 1000 krooni sularaha, mobiiltelefoni NOKIA 6150 väärtusega 400 krooni ja 10 paari sokke koguväärtusega 100 krooni, tekitades kokku kahju 2300 krooni ning varastas veel M.B. AS-ile kuuluva satelliitvastuvõtja Pace DS väärtusega 3000 krooni; 05.07.
  12. a ahavahemikul 04.30-06.30 tungis lukustamata ukse kaudu sisse Jõgeva maakonnas, P vallas, P alevikus asuvasse maja nr. 34 koridori ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.S. kuuluva jalgratta väärtusega 2690 krooni; ajavahemikul 11.-16.07.
  13. a tungis aknaraami lõhkumise teel sisse Tartu maakonnas, Laeva vallas, K külas asuvasse M tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.T. ele kuuluva mobiiltelefoni №kia 3310 koos laadijaga väärtusega 550 krooni ja V.T. ele kuuluva mobiiltelefoni Motorola TA 180 väärtusega 200 krooni; 16.07.
  14. a kella 19.15 ajal tungis Harjumaal, R vallas, P külas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aknaklaasi lõhkumise teel sisse E.K. ile kuuluvasse U tallu, kuritegu jäi lõpule viimata Falcki turvatöötajate sekkumise tõttu. Lõhkumisega tekitas kahju 500 krooni; 14.06.
  15. a kella 01.30 ajal Valga linnas, J. 66 viienda korruse trepikojas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära korteri nr 45 välisukse tagant N.M. kuuluva jalgratta Panther Texo 4 väärtusega 2900 krooni; 08.07.
  16. a kella 02.00 ajal Valga maakonnas, H. külas, Karja 4 keldris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära H.S. ele kuuluva jalgratta Classic Lady väärtusega 2800 krooni; ajavahemikul 07.-08.07.
  17. a kell 23.30-08.30 Valga maakonnas, H. vallas, Linna küla 14 trepikojas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.M. kuuluva jalgratta Scott Timber väärtusega 4000 krooni; 28.06.
  18. a kell 09.00-12.00 Järva maakonnas, Väätsa vallas, R. külas, K. tn. 2-5 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära lukustamata garaažiboksist A.S. ile kuuluva jalgratta Scott Sandoa väärtusega 5500 krooni; 20.05.
  19. a kell 01.00-05.00 Türi vallas, S. alevikus, M 12-15 trepikojas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.A. kuuluva jalgratta Merida-Kalahari väärtusega 2400 krooni; ajavahemikul 19.-20.05.
  20. a kell 23.00-04.30 Türi linnas, V. 70 trepikojas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.F. Meelis Ardla kuuluva jalgratta Classic väärtusega 2000 krooni;
  21. a juunis tungis lukustamata ukse avamise teel Viljandis, J. 38-6 esikusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.L. ule kuuluva jalgratta Grand väärtusega 2500 krooni; ajavahemikul 19.-20.06.
  22. a kell 19.00-07.45 tungis aknaklaasi lõhkumise teel Viljandimaal, V. vallas, V. külas, K. tallu, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.K. kuuluva raadio väärtusega 800 krooni, Sat TV tüüneri väärtusega 1000 krooni, videomagnetofoni Samsung väärtusega 2000 krooni, spordikoti väärtusega 300 krooni, fotoaparaadi Samsung väärtusega 1000 krooni, tekitades kogukahju 5300 krooni; 20.06.
  23. a kell 08.20-08.55 tungis lukustamata ukse avamise teel Viljandimaal, V. vallas, U. külas asuvasse P. tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.O. kuuluva jalgratta Optima Trail väärtusega 2599 krooni ja spordikoti väärtusega 259 krooni, kokku kahju 2858 krooni; 20.06.
  24. a kell 09.00-12.00 tungis lukustamata ukse avamise teel Viljandimaal, S vallas, P. külas, K. tallu, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära O.K. ule kuuluva raadio CDmängija Vigor väärtusega 1500 krooni, seljakoti väärtusega 800 krooni, CD pleieri väärtusega 1000 krooni, tekitades kogukahju 3300 krooni; 20.06.
  25. a kell 08.00-17.00 tungis aknaklaasi lõhkumise teel Viljandimaal, V. vallas, K. A tallu, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.U. kuulunud 0,5 kg grillvorsti väärtusega 30 krooni, 0,5 kg viinereid väärtusega 25 krooni, 0,5 kg kompvekke Komeet väärtusega 20 krooni, 0,5 kg Presidendi kohvi väärtusega 40 krooni, habemeajamispardli väärtusega 1200 krooni, mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 800 krooni, mobiiltelefoni Ericsson väärtusega 80 krooni, seljakoti väärtusega 150 krooni, tekitades vargusega kahju 3065 krooni ja lõhkumisega 200 krooni; 20.06.
  26. a tungis aknaklaasi lõhkumise teel Viljandimaal, V. vallas, K. V. tallu, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära N.F. kuuluva akudrelli väärtusega 400 krooni ning 5 rahalist väärtust mitteomavaid toiduaineid, tekitades vargusega kahju 400 krooni ja lõhkumisega 100 krooni; ajavahemikul 14.-17.06.
  27. a Pärnu maakonnas, P. alevikus E. 9-24 keldris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.A. ile kuuluva jalgratta Champion väärtusega 5000 krooni; ajavahemikul 29.06.-02.07.2006.a. Pärnu maakonnas, P. alevikus E. 9-24 keldris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.A. ile kuuluva jalgratta väärtusega 3000 krooni. Sellega pani V.N toime KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas
  28. Vargus 11.03.2004 Tartumaal T. külas asuvas T. talus Kannatanu D.S. ütluste (kd I tl 8-9) kohaselt 11.03.2004 murti tema Tartumaal T. vallas T. külas asuvasse majja sisse esimese korruse pakettakna lõhkumise teel. Lõhkumisega tekitati varalist kahju 800 krooni. Majast varastati raadiomakk Philips, CD-pleier, kaks fotoaparaati, jahinuga, kullast ehteid, hõbesõrmus, spordikott, kaks käekella. V.N-i poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (kd I tl 110-113) antud ütlused kattuvad kannatanu D.S. ütlustega varastatud esemete ja majja sissetungimise viisi osas. Süüdistatav võttis omaks, et 11.03.2004 tungis ta akna lõhkumise teel sisse ühte tallu ning varastas raadiomaki Philips, CD-pleieri, kaks fotoaparaati, jahinoa ja kullast ehteid ning müüs need juhuslikule võõrale. Samuti on V.N 26.09.
  29. a ütluste olustikuga seostamise protokolli (kd I tl 102-106) kohaselt juhatanud uurimisgrupi Tartu linnast välja T. valda T. talu juurde ja näidanud õigele aknale, mille ta lõi
  30. a märtsi kuus katki ning tungis akna kaudu majja.
  31. Vargus
  32. a kevadel Tartus R 29a-2 Kannatanu T.T. ütluste (kd I tl 10-11) kohaselt
  33. a kevade lõpus tungiti lukustamata ukse kaudu sisse tema elukohta aadressil Tartu Riia 29a-2 ning viidi ära videokaamera Panasonic ja mobiiltelefon №kia
  34. Kannatanu lisas, et korterisse pääseb maja hoovist ning kaamera ja mobiiltelefon asusid tagumises toas ahju kõrval asuval kapil, mille taga on korsten. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (kd I tl 107-113) nähtuvalt võttis V.N omaks, et
  35. a. kevadel tungis ta lukustamata ukse kaudu sisse Tartus Riia 29a-2 asuvasse korterisse. Sealt võetud videokaamera ja mobiiltelefoni müüs ta juhuslikele võõrastele isikutele. Süüdistatava V.N-i 14.09.
  36. a ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd I tl 96-101) kohaselt juhatas V.N uurimisgrupi mööda Sanatooriumi Tänavat Riia tänavale, kus peatuti Riia 29a maja juures. Kahtlustatav viitas majale ja rääkis, et
  37. a kevadel tungis ta lukustamata ukse kaudu sisse korterisse nr 2 ning varastas sealt mobiiltelefoni 3310 ning videokaamera. 6
  38. Vargus 15.02.2006 Tartu maakonnas T. alevikus asuvas majas Kannatanu L.B. ütluste (kd I tl 12-13) kohaselt tungiti sisse temale kuuluvasse Tartu vallas T. alevikus asuvasse majja. L. Borshcheva abikaasa sõitis 15.02.2006 hommikul Tartusse tööle. L. B ja tema abikaasa leppisid kokku, et abikaasa jätab võtme eestrepi kõrval seina konksu otsas rippuva vana jope taskusse. Kui L. B kella 12.00 paiku koju tuli, märkas ta, et majauks on lahti. Majja sisse astudes nägi ta, et kõik asjad on laiali – kapi uksed on lahti, kummuti sahtlid on välja tõmmatud. Toas põrandal oli ka maja võti. Asju kontrollides avastas L. B, et kadunud on kaks elektripardlit, meeste käekell, kappkell, jahinuga koos tupega, juubelimüntide kollektsioon, uued meeste kingad karbis. Kahtlustatavana ülekuulamisel (kd I tl 107-113) andis V.N ütlusi, mis kattuvad kannatanu omadega - maja eestrepi kõrval seina konksu otsas rippus jope ja jope taskust leidis ta võtmed. Seejärel avas ta ukse ning varastas majast erinevaid asju. Hiljem müüs need juhuslikele võõrastele isikutele. 14.09.
  39. a on V.N ütluste olustiku seostamise protokolli (kd I tl 96-101) kohaselt juhatanud uurimisgrupi kannatanu elamuni ja andnud taas sissetungimise viisi ja varastatud esemete kohta kuriteo tehioludega kattuvaid ütlusi.
  40. Vargus 15.02.2006 Tartus T. 80-10 korteris Kannatanu N.B. ütluste (kd I tl 14-15) kohaselt saabus ta koju kella 15.00 paiku ja läks oma tuppa. Kui ta toast väljus kella 16.00 paiku, siis avastas, et korteri välisuks on lukustamata ja praokil. Kannatanu sulges ukse ja hakkas esikust jope taskust telefoni otsima kuid ei leidnud seda. Varastatud oli mobiiltelefon Samsung e530 ja korterivõtmed. Kannatanu A.K., kes samuti elab Tartus T. 80-10 korteris, ütluste ( kd I tl 16-17) kohaselt tuli ta 15.02.
  41. a hommikul kella 10.00 paiku koju ja läks magama. Kella 19.00 paiku ärkas A. K üles ja N. B ütles, et tema mobiiltelefon ja võtmed on ära varastatud. Sellepeale kontrollis A. K enda esikus asunud jopet ja avastas, et taskust on kadunud talle kuuluv musta värvi rahakott, sularaha 250 krooni, erinevad visiitkaardid ja dokumendid. Köögist varastati digitaalne fotoaparaat Samsung Digimax 400a. Tunnistajana üle kuulatud I.K., kes elab ka Tartus T. 80-10, on oma ütlustes kinnitanud, et kannatanutult varastati eelloetletud esemeid ( kd I tl 18-19). Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (kd I tl 107-109) nähtuvalt võttis V.N omaks, et 15.02.
  42. a tungis ta lukustamata ukse kaudu Tartus T. 80-10 asuvasse korterisse ning varastas kannatanute poolt nimetatud esemeid. Mobiiltelefoni ning fotoaparaadi müüs ta juhuslikele võõrastele isikutele, korterivõtmed ja rahakoti koos dokumentidega viskas ära, rahakotist võttis ainult raha. 14.09.
  43. a toimunud V.N-i ütluste olustikuga seostamise protokolli (kd I tl 96-101) kohaselt osutas ta Tartus T. 80 asuva maja trepikojale ning rääkis, et varastas asju antud maja teisel korrusel lukustamata korterist. Ka siin kattuvad süüdistatava ütlused teiste tõenditega nii varastatud esemete kui korterisse sisenemise viisi osas.
  44. Vargus Tartus V. mnt 46 asuva maja keldrist mai lõpp kuni
  45. juuni 2006 7 Kannatanu J.O. ütluste (kd I tl 26-29) kohaselt viis tema poeg I. O
  46. a mai lõpus jalgratta vanaema juurde V. mnt 46 keldrisse. Jalgratas oli punast värvi ja maksis 2200 krooni. I. O sõitis jalgrattaga ühe korra, siis hakkas koolivaheaeg ja ta läks laagrisse. Jalgratas jäi maja keldri lukustamata koridori. Augusti lõpus avastas kannatanu, et jalgratas on keldrist kadunud. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli (kd I tl 107-113) kohaselt võttis V.N omaks, et
  47. aasta juuni kuus võttis ta punast värvi ratta Tartus V. mnt asuvast majast lukustamata keldrist ning müüs Tartus lahtisel turul 700 krooni eest juhuslikule võõrale isikule. 14.09.
  48. a on V.N-i näidanud kätte maja, kust ta punase jalgratta varastas (ütluste olustikuga seostamise protokoll kd I tl 96-101).
  49. Vargus 25.06.2006 Tartus F. 20 asuvas majas Kannatanu T.P. ütluste ( kd I tl 35-36) kohaselt oli 25.06.
  50. a sisse tungitud akna kaudu tema elukohta Tartu F.
  51. Kodust läks ta ära kella 12.00 paiku ning tagasi jõudis kella 14.30 paiku. Kodust lahkudes lukustas T. P ukse. Koju tagasi jõudes märkas kannatanu, et köögi akna klaas on tervelt välja võetud. Ära oli viidud digitaalne fotoaparaat Olympus FE-
  52. Kannatanu V.P., kes samuti elab Tartus F. 20, ütluste (kd I tl 37-38) kohaselt oli ära viidud talle kuuluvad ehted. 25.06.
  53. a sündmuskoha vaatluse protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (kd I tl 30-34) nähtuvalt oli Tartus F. 20 asuva maja köögiaken avatud, üks aknaklaas asus maas muru sees. Tubades oli kappide uksed, sahtlid, samuti laua sahtlid avatud asendis. Sündmuskoha vaatluse käigus võeti kaasa DNA-proov toast lauasahtli nupult (kd I tl 39), kuid molekulaargeneetiline ekspertiis ( akt kd I tl 40-41) näitas, et lauasahtli nupult võetud DNA uuringul saadi segagenotüüp, mis tähendab, et nimetatud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult. Seega ei oma molekulaargeneetilise ekspertiisi akt antud asjas tõenduslikku tähtsust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (kd I tl 110-113) nähtub, et V.N on kõnealuse kuriteo omaks võtnud. Tema ütlused on kooskõlas kannatanute ütlustega ja sündmuskohal tuvastatuga. 26.09.
  54. a V.N-i ütluste olustikuga seostamise protokolli (kd I tl 102-106) kohaselt juhatas V.N uurimisgrupi Tartu linnas F. tänavale, kus osutas majale, kuhu ta sisse tungis. V.N-i juhtimisel liiguti Tartu linnas F. 20 hoovi, kus kahtlustatav osutas aknale, mille eest ta aknaklaasi eemaldas ning majja tungis.
  55. Ööl vastu 27.06.2006 Tartus R 67 maja hoovist jalgratta vargus Kannatanu L.R. ütluste (kd I tl 43-44) kohaselt pani ta 26.06.
  56. a kella 21.00 paiku oma jalgratta Tartus R 67 välisukse kõrvale. Jalgratas ei ole sealt tänavale nähtav. Kannatanu mäletamist mööda pani ta jalgratta lukku, kuid arvatavasti jäi võti luku külge. Järgmisel päeval avastas L. R, et välisukse kõrval ei ole enam talle kuuluvat jalgratast. Jalgrattal on seitse käiku, hammasrattad on kaetud plastikuga, musta ja metalliku värvi, porilaud plekist ja roostes, suured rattad. Kahtlustatavana ülekuulamisel (kd I tl 107-113) võttis V.N kõnealuse varguse omaks ja andis ütlusi selles, et ta varastas Tartus Riia 67 maja hoovist ukse juurest lukustamata jalgratta, mille müüs 400 krooni eest juhuslikule võõrale isikule. 8 14.09.
  57. a V.N-i ütluste olustikuga seostamise protokolli (kd I tl 96-101) kohaselt juhatas V.N uurimisgrupi Tartus Riia 67 maja hoovi, kus ta 27.06.
  58. a varahommikul varastas maja ees puu najal oleva lukustamata naiste jalgratta. Jalgrattaga sõitis ta Tartus №oruse 1 asuva OÜ Tartu Tehnoloogiapargi maja juurde ning ratta korvis oleva ratta võtme ja luku abil kinnitas jalgratta maja juures oleva jalgratta hoiukoha külge. Edasi liiguti Tartus №orus 1 asuva OÜ Tartu Tehnoloogiapargi maja juurde, kus kahtlustatav viitas tema poolt Tartus R 67 maja hoovist varastatud jalgrattale. V.N-i ütluste olutikuga seostamise käigus leiti kannatanu jalgratas üles ja tagastati L. R (I kd, tl 45).
  59. Vargus Tartu maakonnas M. talus 27.06.2006 Kannatanu E.V. ütluste (kd I tl 50-51) kohaselt oli ta 27.06.2006 kodus P. vallas M. talus, kui kella 11.00 paiku tuli tema majja umbes
  60. aastane mees (pikkus umbes 170 cm, lühikesed satäänid juuksed, üks esihammas puudu). E. V oli toas, kuid kui ta kuulis ukse sulgemist, siis läks ta vaatama, kes seal on. Mees sisenes kööki ja kannatanu küsimusele, mida ta siin teeb, vastas ta, et tulgu peremees kohe Antsu juurde, et ema on haige. Küsimusele, kuidas ta aeda sai, vastas ta, et ronis üle värava. Üle värava läks ta ka aiast välja. Värava ees hakkas ta rääkima mobiiliga. E. V läks ise tuppa võtme järele, et minna vaatama, kuhu ta läheb. Kui ta aga maanteele jõudis, ei olnud enam kedagi näha. Tuppa jõudes märkas kannatanu, et köögilaualt on kadunud rahakott, milles oli 150 krooni sularaha ja dokumendid. Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et süüdistatava näol on tegemist sama inimesega, kes käis tema majas. Toimunud sündmust tõendab ka E. V poolt politseile tehtud avaldus (kd I tl 47) . Süüdistatava ütluste (kd I tl 110-113) kohaselt 27.06.
  61. a kella 11.00 paiku varastas ta ühest majast P. vallas Väike-Ulilas rahakoti koos sularahaga ja erinevate kaartidega. Majas viibides märkas V.N-i maja omanik, kes ei saanud aru, et süüdistatav varastas tema rahakoti ning süüdistatav läks enda sõnade kohaselt vabalt majast välja. Süüdistatav tunnistab, et sularaha võttis ta endale, kuid rahakoti koos kaartidega viskas minema. Süüdistatava V.N-i ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd I tl 102-106) kohaselt juhatas V.N uurimisgrupi Tartu linnast välja Tartumaale P. valda Väike-Ulila külla, maantee ääres paremat kätt asub Vahtra talu. V.N osutas majale kuhu tungis sisse lukustamata hoovipoolse ukse kaudu ning varastas rahakoti koos sularaha ja dokumentidega. Protokollist nähtub ka, et V.N osutas põllule, kuhu viskas rahakoti ja dokumendid.
  62. Vargus Tartu maakonnas K. külas asuvast korterist 30.06.2006 Kannatanu M.B. ütluste (kd I tl 60-62, 65-66) kohaselt tungiti 30.06.2006 ajavahemikul 07.1019.00 sisse Tartumaal K Kärevere Puurmani asuvasse kannatanule kuuluvasse korterisse. Kannatanu ise oli sel ajal Tartus tööl. Kuna elutoa akna riiv oli lahti, siis seda kaudu oligi elutuppa tuldud (aken oli küll kinnises asendis, kuid lukustamata). Korterist varastati võimendi AKAI, TV vastuvõtja M.B. seerianumbriga 02100620414, tumesinist värvi suur reisikohver, 1000 krooni sularaha, mobiiltelefon NOKIA 6150, 10 paari sokke. AS M.B. saatis kannatanule uue TV satelliitvastuvõtja, mis nähtub kannatanu ülekuulamise protokollist (kd I tl 65-66) ja AS M.B. vastusest Lõuna Politseiprefektuuri järelepärimisele (kd I tl 70). 30.06.
  63. a sündmuskoha vaatluse protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (kd I tl 9 53-59) nähtuvalt Tartumaal T. vallas K. silla bussipeatuse juures asuva kahekorruselise viilkatusega maja elutoa aken on riivist lahti. V.N on kahtlustatavana ülekuulamisel (kd I tl 107-113) Tartumaal T. vallas K. külas toimunud varguse omaks võtnud ja andnud kannatanu ütlustega kattuvaid ütlusi korterisse sisemise viisi ja varastatud esemete kohta. Varastatud asjad müüs ta juhuslikele võõrastele. Samuti on V.N-i tema ütluste olustikuga seostamise käigus (kd I tl 96-101) juhatanud uurimisgrupi kannatanu majani ning näidanud ette õige akna, mille kaudu ta korterisse sisenes.
  64. Vargus 05.07.2006 Jõgeva maakonnas P. alevikus majas nr 34 Kannatanu L.S. ütluste (kd I tl 76-77) ja suulise kuriteoteate protokolli (kd I tl 72-74) kohaselt ostis ta 19.04.
  65. a Jõgeva linnast Suur tn 5 asuvast kauplusest halli-sinise värvi jalgratta „AUTHOR Outset“ (raami nr HN 0251214) väärtusega 2690 krooni (vastav asjaolu nähtub ka jalgratta garantiikirjast – kd I tl 75). Jalgratas seisis P. alevikus maja nr 34 trepikojas korteri nr 15 ukse taga. Ratas oli lukustamata. Kannatanu jättis ratta maja koridori 04.07.
  66. a õhtul. 05.07.
  67. a kell 04.30 paiku tuli töölt kannatanu naaber ja tema sõnade järgi oli ratas sellel hetkel alles. Kui L. S 06.30 ajal tööle hakkas minema, avastas ta, et jalgratas on varastatud. Süüdistatava ütluste ( kd I tl 110-113) kohaselt läks ta 05.07.2006 varahommikul P. alevikus asuvasse majja ning varastas koridorist asuva ratta. Jalgratta müüs ta juhuslikule võõrale. V.N on ütluste olustikuga seostamise käigus (kd I tl 102-106) juhatanud uurimisgrupi Jõgevamaale P. alevikku ja näidanud majale nr 34, mille koridorist ta varastas jalgratta. Majja sisenedes viitas V.N kohale koridoris, kus jalgratas oli seisnud.
  68. Vargus ajavahemikul 11.-16.07.2006 Tartu maakonnas K. külas M. talus Kannatanu V.T. ütluste ( kd I tl 87-90) kohaselt läks ta 11.07.
  69. a lõuna paiku K. teemaja juurde, kus ta võttis võsa all viina. Kui ta kodust ära läks, pani ta ukse lukku, aknad olid ees ja toad olid korras. Kui kannatanu 16.07.2006 tagasi tuli, avastas ta, et keegi on majja akna kaudu sisse murdnud. Kaks akent oli eest ära tõstetud, kapi sahtlid oli välja tõmmatud ja põrandale kallatud. Otsitud oli ka riidekapist ja lauasahtlitest. Elutoast oli kadunud mobiiltelefon NOKIA 3310 koos laadijaga, mis kuulus tema õele. Samuti mobiiltelefon Motorola. 20.07.
  70. a käis kannatanu Laevas arsti juures. 15.30 paiku tagasi tulles avastas ta värava juurest postkasti juurest maast mobiiltelefoni NOKIA 3310, mis oli varastatud. Telefon oli korras ja kaart oli sees. Kannatanu M.T. ütluste (kd I 91-95) kohaselt sõitis ta 16.07.
  71. a bussiga K. külla M. tallu vaatama oma venda. Kohale jõudis ta umbes kella 12.30 paiku ja avastas, et maja esiku aken on eest ära tõstetud (aken oli ilma hingedeta ja püsis ees naeltel). Vend V.T. oli kodus ja ütles, et vargad on käinud ja varastanud kaks mobiiltelefoni ja uue akulaadija. 16.07.
  72. a sündmuskoha vaatluse protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (kd I tl 78-86) nähtuvalt on Tartu maakonnas K. külas M. talus asuva esiku aken eest ära tõstetud. Samuti on eest tõstetud maja paremas seinas asuva akna üks pool, mis on tõstetud sama akna alla vastu seina. Piidal murdmisriista jäljed puuduvad. Ülejäänud aknad on suletud asendis. Fototabeli fotolt nr 13 ( kd I tl 86) on näha ka aknaraam, mis on laua ja trümoo vahel püstises asendis. Samuti fotolt nr 12 (kd I tl 85) on näha, et ukse poolt vaadatuna vasakus seinas on riidekapp, mille üks uks on avatud asendis. Riidekapi kõrval on aknalauale toetatud aknaraam. 10 V.N on kahtlustatavana ülekuulamisel 25.09.
  73. a tunnistanud, et pani teiste hulgas toime ka selle kuriteo (kd I tl 110-113). Ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd I tl 96-101) kohaselt näitas V.N Tartumaal Laeva vallas K. külas asuva M. talu aknale, millel ta oli
  74. a juuli keskpaiku liistud eest võtnud ja akna kaudu majja sisse tunginud. Majast varastas ta mobiiltelefoni, sularaha umbes seitse krooni ja käekella.
  75. Varguse katse 16.07.2006 Harjumaal Rae vallas P. külas Kannatanu E.K. ütluste (kd II tl 14-15) kohaselt tuli ta koos abikaasaga 16.07.2006 suvilasse. Nad lahkusid umbes 18.30-18.45 paiku, sulgesid uksed-aknad ja panid peale Falcki turvasüsteemi. Falckilt sai kannatanu häirekõne kell 19.
  76. Peale häiret jõudsid kohale Falcki patrull ja sugulane M.P. (kellele kannatanu oli helistanud), kes sisenesid majja ja leidsid eest sissetungija, kes oli tubadest asju otsinud. Kannatanu ise jõudis sündmuspaigale umbes 20.
  77. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ( kd II tl 11-13) nähtub, et hooviala ei ole piiratud. Maja on ühekorruseline, ehitatud puidust. Välisuks on puidust, kahepoolne, ühe lukuga. Lukul ja uksel puuduvad nähtavad vigastused. Õhuaknal puudub klaas (väljastpoolt). Kummuti juures on asjad laiali pillatud. Toas nr 2 asuval tugitoolil on asjad segamini. Tunnistaja V.H. andis tunnistajana ütlusi (kd II tl 16-19), millest nähtub, et ta oli tööl 16.07.
  78. a, kui kell 19.24 Rae vallas Urba talust sai sissetungimishäire. V. H kontrollis objekti väliselt – aknad ja uksed olid terved. Pärast hakkasid nad M.P. kontrollima kõiki ruume. Toast leidsid nad 40-45 a vana mehe, kelleks osutus V.N. V. H pidas ta kinni ja andis üle politseile. Tunnistaja V. H sõnu kinnitab ka kinnipeetute üleandmisleht (kd II tl 20) ja V.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II tl 21-23). V.N on 17.07.
  79. a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (kd II tl 24-25) kohaselt selle kuriteo omaks võtnud ja andnud ütlusi selles, et ta hakkas 16.07.2006 õhtul liikuma Tallinnast mööda Tartu mnt Valga poole. Kuna raha tal ei olnud, pidi ta minema jalgsi ja korjama tee äärest pudeleid. Umbes 25 km möödumisel peale tanklat läks V.N vasakule väikesele teele, mis viis metsa. Seejärel jõudis ta mingi maja juurde. Kuna oli õhtune aeg ja tal ei olnud kusagile minna, siis otsustas V.N minna majja. Ta õhkus aknaklaasi ja tegi akna lahti ning astus sisse. Kõigepealt vaatas V.N, kas saaks midagi süüa ja samal ajal kui ta hakkas liikuma ühest toast teise, hakkas tööle alarm-siganalisatsioon. Kuna põgeneda polnud mõtet ja polnud ka kusagile minna, siis jäi V.N ootama. Umbes viie minuti pärast tuli Falcki patrull, mis ta kinni pidas ja politseisse toimetas. V.N on tunnistanud, et ta tungis majja eesmärgiga võtta võõraid asju, seda kinnitab ka sündmuskohal tuvastatud olukord – asjad olid segamini aetud ja otsitud varguseks sobivaid esemeid. Seega on V.N-i poolt toime pandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 1,2.199 lg 2 p 4,8 järgi.
  80. Vargus 14.06.2006 Valga linnas J. 66 Kannatanu N.M. ütluste (kd II tl 31-33) kohaselt avastas tema abikaasa D.M. 14.06.
  81. a hommikul kell 03.00, et nende korteriukse tagant viiendalt korruselt on kadunud neile kuuluv lukustamata halli värvi naiste jalgratas „PANTHER TEXO“. Kannatanu nägi ratast viimati 13.06.
  82. a kell 23.00 ajal. Trepikoja uks on tavaliselt öösiti lukustatud aga sel öösel oli uks 11 kella poole nelja ajal lukustamata. Kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II tl 35-39) on V.N oma süüd jalgratta varguses tunnistanud. Tema ütluste kohaselt hulkus ta 14.06.2006 umbes kella 01.30 ajal Valga linnas ringi mõttega, et varastada jalgratas. Ta teadis kellaaega täpselt, sest kirikukellad lõid. Ta läks J. tänaval ühte suvalisse majja, suvalisse trepikotta, et vaadata, kas seal on kusagil jalgratast. Trepikoja välisuks oli avatud, mingi kivi oli vahele pandud, et uks kinni ei läheks. Viiendal korrusel seisis käsipuu najal üks jalgratas, mis ei olnud lukus. V.N mäletab, et ratas nägi meeste jalgratta moodi välja, oli metalset värvi, ratta raami peal oli palju embleeme ja kiri „PANTHER“. V.N võttis ratta kaenlasse ja sõitis sellega koju R 8-
  83. Hommikul sõitis ta rongiga Tartusse ja müüs ratta bussijaama juures turul 750 krooni eest tundmatule meesterahvale. Lisaks väga täpsetele ütlustele on V.N menetlejale näidanud kätte maja ja selle koridori, kust ta jalgratta varastas (kd II tl 41-45).
  84. Vargus 08.07.2006 Valga maakonnas H. külas Karja 4 keldrist 10.07.2006 suulise kuriteoteate protokolli (kd II tl 47) ja kannatanu ütluste (kd II tl 52-53) kohaselt varastati ööl vastu 08.07.
  85. a H. Karja 4 lukustamata keldrist jalgratas CLASSIC LADY (naisteraamiga). Ratas oli punase-valge kirju, punane trosslukk ripub sadulatoru küljes. Keldris oli kolm ratast, kuid võeti üks ratas. 10.07.
  86. a sündmuskoha vaatluse protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (kd II tl 48-51) nähtuvalt Valga maakonnas H. Karja 4 keldri lukustamata uksel murdmisjälgi ei avastatud. V.N-i poolt kahtlustatavana antud ütluste (kd II tl 35-39; 54-56) kohaselt oli tal 07.07.
  87. a plaanis Tõrvast varastada jalgratas, et see kusagil hiljem maha müüa ja raha saada. Kuna tal Tõrvas midagi silma ei jäänud, siis kõndis ta linnast välja Pärnu poole H. alevikku, kuhu jõudis umbes 02.00 paiku öösel 08.07.
  88. H. valis ta välja teise järjestikuse maja maantee poolt ja läks selle maja kolmanda trepikoja keldrisse. Keldri uksed olid kinni, kuid lukustamata. Ta läks trepist alla, parempoolne uks oli lahti, ta jõudis koridori, kus olid keldriboksid. Paremale jäi kaks jalgratast, üks oli tavaline jalgratas ja teine oli punast värvi naiste jalgratas. V.N-i mäletamist mööda oli rattal kolm käiku. Kuna teine ratas oli tavaline, siis tolle vastu ta huvi ei tundnud. Naiste jalgratta lükkas ta keldrist välja. H. istus ta jalgaratta peale ja sõitis Linna külla, kus ta käis veel ühe jalgratta vargil ja seejärel sõitis ta Karksi-Nuia, kuhu ta jõudis umbes kella 09.00 paiku. Sealt sõitis ta liinibussiga Viljandisse. Ratta pani ta bussi pakiruumi. Viljandis müüs ta ratta 500 krooniga maha. Lisaks üksikasjalikele ütlustele on süüdistatav V.N sündmuskohal kätte näidanud maja ja keldri, kust ta 08.07.
  89. a kella 02.00 ajal varastas lukustamata punast-valget värvi naisteraamiga jalgratta (ütluste ja olustiku seostamise protokolli koos fototabeliga kd II tl 57-61).
  90. Vargus ajavahemikul 07.-08.07.2006 Valga maakonnas H. vallas Linna külas Kannatanu M.M. ütluste (kd II tl 68-69) kohaselt avastas tema ema K.M. 08.07.
  91. a kella 08.00 ajal, et trepikojast on kadunud kannatanule kuuluv jalgratas SCOTT TIMBER. Trepikoja välisuks oli avatud, ratas oli lukustamata ja seisis teisel korrusel korteriukse taga. 07.07.2006 pani ta jalgratta ukse taha umbes kell 23.
  92. 12 Vastava sündmuse toimumist tõendab ka kannatanu M. M suulise teate protokoll 10.08.2006 (kd II tl 63). 10.07.
  93. a sündmuskoha vaatluse protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (kd II tl 64-67) nähtuvalt ei avastatud Valga maakonnas H. vallas Linna külas maja nr 14 sündmuskohalt mingeid jälgi. V.N andis 01.08.
  94. a kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II tl 70-72) põhjalikke ütlusi selle jalgratta varguse kohta. Kell võis olla 04.00 paiku, väljas hakkas valgeks minema. Maja trepikoja uks oli pärani lahti. V.N läks sisse ja vaatas esimese korruse korteri uste juurest üles, kus nägi kahe korruse vahel jalgratast. Ratas oli lukustamata ja V.N võttis selle kohe kaasa ning sõitis bussijaama juurde. Ta peitis jalgratta bussipeatuse lähedale. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist ning fototabelitelt (kd II tl 73-80) nähtub, et V.N näitas Linna külas kätte maja, kust ta varastas jalgratta ning Valga-Uulu maantee ääres bussiootepaviljoni juures koha, kuhu ta jalgratta jättis. V.N-i poolt osutatud kohast leiti kannatanule kuuluv jalgratas Scott. Jalgratas tunnistati asitõendiks, vaadeldi (kd II tl 81-82) ning tagastati M. M (allkiri maastikujalgratta Scott kättesaamise kohta kd II tl 83).
  95. Vargus 28.06.2006 Järva maakonnas Väätsa vallas R. külas K. 2-5 garaažiboksist Kannatanu A.S. ütluste (kd II tl 91-92) kohaselt läks ta 28.06.
  96. a kella 09.00 ajal kodust ära. Garaaži uksed lükkas kinni, kuid ei lukustanud. Koju jäid A. S abikaasa ja poeg. Kuskil kella 12.00 ajal helistas abikaasa H.S. ja küsis, kus on poja jalgratas. Peale seda läks A S koju ja vaatas garaaži üle. Peale jalgratta Scott Sandoa midagi kadunud ei olnud. Ratas oli valge raamiga, kirjad olid punased ja musta raamiga tähed ümbritsetud, puudusid mõlemad porilauad ja sarvesid ei olnud juhtraual. Tunnistaja H.S. ütluste (kd II tl 93-94) kohaselt oli ta 28.06.
  97. a kodus. H. S läks välja umbes kella 12.00 ajal garaaži kaudu. Enne kui ta garaaži jõudis, paistis talle juba valgus näkku, s.t et garaaži uks pidi olema avatud. Garaaži jõudes nägi H. S kohe, et jalgratast ei ole enam kohas, kus ta viimasel päeval oli seisnud. Selle peale helistas H. S abikaasale ja küsis, kus on jalgratas. Abikaasa vastas, et ei ole jalgratast võtnud ja garaažiuksed jäid peale tema lahkumist kinni. Kohus uuris ka 28.06.
  98. a sündmuskoha vaatluse protokolli ja sinna juurde kuuluvaid fototabeleid (kd II tl 88-90), mis tõenduslikku teavet ei sisalda. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (kd II tl 108-109) nähtub, et V.N võtab kuriteo omaks. Kuriteo toimepanemise asjaolud kattuvad kannatanu ja tunnistaja ütlustega. V.N-i ütluste kohaselt nägi ta garaaži sisenedes vasaku seina ääres seismas ühte valget värvi käikudega jalgratast ja ta otsustas selle varastada. Ta väljus rattaga garaažist ja sõitis Türi linna, kus ta varastatud jalgratta ühele võõrale naisterahvale 300 krooni eest maha müüs. V.N on 26.09.
  99. a tema ütluste olustikuga seostamise käigus (kd II tl 111-114) juhatanud menetlustoimingust osavõtjad Järva maakonnas Väätsa vallas R. külla kahe ridaelamu juurde, kus osutas vasakpoolsele ridaelamule ja jutustas, et jalutas vasakpoolse ridaelamu taha, et minna garaažidesse vargile. Edasi juhatas V.N menetlusosalised vasakult teise garaaži juurde ja osutas käega uksele ning jutustas, et tõmbas käega garaaži ust ja uks avanes ja ta 13 sisenes seejärel garaaži. Seejärel juhatas V.N uurimisgrupi garaaži vasaku seina äärde ja osutas käega kohale, kust ta varastas valget värvi käikudega jalgratta.
  100. Vargus 20.05.2006 Türi vallas S. alevikus M 12 trepikojas Kannatanu M.A. ütluste (kd II tl 99-100) kohaselt ostis ta
  101. a sügisel pojale uue jalgratta. 19.05.2006 õhtul jättis ta jalgratta trepikotta kuivama. Ratas oli esimese ja teise korruse vahel. Hommiku kell 08.45 avastasid nad, et ratas on kadunud. Tegemist on 26 tolliste rataste ja kollast värvi alumiiniumraamiga meeste rattaga MERIDA KALAHARI
  102. Sündmuskoha vaatlusel 20.05.
  103. a Türi vallas S. alevikus M 12 ühismajas kuriteole viitavaid jälgi ei tuvastatud (kd II tl 97-98). Kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II tl 115-116) on V.N tunnistanud, et ta tuli 20.05.
  104. a Tallinnast viimase rongiga Türile. Raudteejaamast läks jalgsi mööda V. tänavat S. poole. S. läks Türi poolsema korterelamu juurde ja kõige esimesest trepikojast esimese ja teise korruse vahelt varastas V.N kollast värvi raamiga meeste jalgratta, mis oli lukustamata. Selle rattaga sõitis süüdistatav Türile R. 4 hoovi ning jättis ratta sinna. Hiljem müüs ratta Türil ühele mehele, kelle nime V.N ei mäleta. V.N on ütluste olustikuga seostamise käigus (kd II tl 117-120) juhatanud menetlustoimingust osavõtjad Türi vallas S. M tn 12 elumaja juurde ning osutanud esimesele trepikojale, kust ta varastas meeste jalgratta.
  105. Vargus ajavahemikul 19.-20.05.2006 Türi linnas V. 70 trepikojas Kannatanu A.F. ütluste ( kd II tl 105-106) kohaselt 19.05.2006 õhtul kella 23.00 paiku käis ta koeraga õues. Uuesti läks ta koeraga välja hommikul kell 04.30 ja avastas, et koridoris olnud jalgratas Classik on kadunud. Jalgratta tagumine ratas oli trosslukuga lukustatud. Jalgratas oli tumepunase raami ja nikeldatud porilaudadega. Jalgratta pakiraamile oli pandud vana kaupluse ostukorv. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (kd II tl 115-116) nähtub, et V.N on kuriteo omaks võtnud ning tunnistanud, et Türi linnast V. tänavalt puidust kortermaja trepikojast varastatud punase jalgratta müüs ta Viljandis maha. Samuti on V.N-i ütluste ja olustikuga seostamise protokolli (kd II tl 117-120) kohaselt juhatanud menetlustoimingust osavõtjad Türil V. tn 70 elumaja juurde ja selgitanud, et sealt trepikojast võttis ta punast värvi raamiga jalgratta.
  106. Vargus juunis 2006 Viljandis J. 38-6 Kannatanu K.L. ütluste (kd II tl 148-149) kohaselt varastati temalt
  107. a juuni lõpul ühel ööl kollase – tumesinise raamiga jalgratas Grand. Kannatanu korteri välisuks avaneb hoovile. Jalgratta varguse ööl oli jäänud korteri välisuks lukust lahti. Kui välisuksest sisse tulla jääb selle ette väike koridor, kus kannatanu hoidis ka motorollerit. Hommikul märkas kannatanu, et motoroller oli alles, kuid jalgratast enam polnud. V.N on kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II tl 150-156) oma süüd K. L jalgratta varguses tunnistanud. Tänava äärest, mis viib Tartusse, läks süüdistatav ühe maja hoovi ja maja uksest sisse. See uks oli lukustamata. Seal ukse taga ühes ruumis oli motoroller ja jalgratas. See oli 14 kollase ja musta värvi, süüdistava meelest Scott Classic. V.N võttis jalgratta ja sõitis sellega Tartusse, kus müüs ratta 600 krooni eest bussijaama lähedal oleval turul maha. V.N on ütluste olustikuga seostamise käigus (kd II tl 160-169) näidanud menetlustoimingust osavõtjatele Viljandis Jaksobsoni 38 maja siseõue ja korteriust, kust ta võttis jalgratta.
  108. Vargus ajavahemikul 19.-20.06.2006 Viljandimaal V. külas K. talus Kannatanu E.K. ütluste (kd II tl 129-132) kohaselt lahkus kannatanu kodust 19.06.2006 ja tuli tagasi 20.06.2006 hommikul kell 07.
  109. Köögilauale oli tõstetud mitmesuguseid esemeid, mis seal ei peaks olema, elutoa aken on lõhutud. Hilisemal kontrollimisel selgus, et aknaklaas oli lõhutud kõrvalhoone juurest võetud kõplaga. Kannatanu kutsus politsei. Sõites V. suunas, nägi kannatanu umbes 300 meetri kaugusel oma majast maantee ääres ühte tundmatut meest, kes üritas endale kotti selga panna. Juba enne varguse avastamist kodu poole sõites pani kannatanu seda meest tähele. Ta tuli kannatanule vastu ja liikus V. suunas ja mingeid kotte tal ei olnud. Varsti saabus ka politsei ja asus sündmuskohta üle vaatama. Samal ajal kui meest otsiti, niitis niiduk teeääri. Niiduki juht J.R. helistas kannatanule ja teatas, et leidis kraavist spordikoti. Kotti kontrollides selgus, et tegemist on E. K kuuluva kotiga, milles olid tema magnetoola United, Sat TV tüüner LA SAT 3000 ja videomakk Samsung Winner. Majast varastatud esemetest jäid kaduma fotoaparaat Samsung Fino. 20.06.
  110. a sündmuskoha vaatluse protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (kd II tl 125-128) on näha, et hoovi poole jääva akna klaas on katki (Foto nr 2). Eluhoones sees elutoas on seina ääres näha tühimik, kust on kaduma läinud SAT-TV tuuner ja videomakk (foto nr 3). Elutoa akna all ees põrandal on näha sahtel ja sahtli sees ning sahtli ümber olevad erinevad esemed (foto nr 4). Magamistoas voodipeal on näha segamini paisatud riideesemeid (foto nr 5). Köögi laual on kaks audiokassetti, tulemasin, taskuarvuti, raadio ja püksirihm (foto nr 6). V.N võttis 17.10.
  111. a kahtlustatavana antud ütlustes (kd II tl 157-159) E. K asjade varastamise omaks. Tema poolt räägitu kohaselt käis ta Viljandimaal V. vallas V. külas sees ühes talus, kust võttis kaasa ühe raadio, spordikoti, SAT TV tüüneri, videomaki ja fotoaparaadi. Mitte kaugel talust jättis ta need spordikotiga tee äärde rohu sisse, et asjadele hiljem järgi minna. Talust varastatud asjadest jäi V.N-i kätte ainult fotoaparaat, mille ta hiljem maha müüs. Lisaks kannatanu ütlustega kattuvatele süüdistatava V.N-i enda ütlustele on selle varguse toimepanek tõendatud ka ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (kd II tl 160-169), mille kohaselt juhatas V.N menetlustoimingust osavõtjad varguse toimepanemise kohta Viljandimaal V. vallas V. külas asuvasse K. tallu.
  112. Vargus 20.06.2006 . Viljandimaal V. vallas U. külas P. talus Kannatanu K.O. ütluste ( kd II tl 135-136) kohaselt lahkus kannatanu 20.06.2006 kella 08.20 paiku oma kodust. Koju jäi kannatanu alaealine poeg J.O., kes magas. K. O pani ukse seestpoolt haaki ja läks ise rehealuse kaudu välja. Umbes 08.55 paiku helistas K. O poeg, kes teatas, et tema jalgratas on kadunud. Lähemal vaatlusel selgus, et rehealuse ukse kaudu on majja sisse mindud ja varastatud pesuruumist K. O pojale kuuluv jalgratas must-punane „OPTIMA TRAIL“ ja ratta leistangi küljes olev musta värvi spordikott. Spordikoti sees olevad asjad olid mööda rehealuse põrandat laiali loobitud. Rehealust sissekäiku teadis ainult piiratud seltskond. 15 Tunnistaja J.O. ütluste ( kd II tl 137-138) kohaselt ärkas ta 20.06.2006 kella 08.50 paiku ning nägi, et elutuba on segi puistatud. J.-J. O läks kiiresti pesuruumi, et vaadata, kas jalgratas on alles, kuid see oli kadunud. Kiiresti õue minnes nägi tunnistaja, et jõe ääres liigub maantee poole üks lühemat kasvu hõredate juustega meesterahvas, kes lükkas ratast käe kõrval. Seda meesterahvast ei olnud võimalik ära tunda, kuna ta oli liiga kaugel juba. Tunnistaja helistas oma emale K. O ja teatas, mis juhtunud oli. Süüdistatav V.N võttis 17.10.
  113. a kahtlustatavana antud ütlustes (kd II tl 157-159) jalgratta varguse omaks. Kuidas ta majja sisse läks, seda ta ei mäleta täpselt, võib-olla sisenes ta majja rehe alt. Ka ei mäleta ta seda, et lisaks jalgrattale oleks ta sellest majast varastanud spordikoti. Jalgratta mark võis küll olla OPTIMA TRAIL. Selle ratta viis V.N Tartusse ja müüs turul juhuslikule ostjale maha. V.N juhatas menetlustoimingust osavõtjad Viljandimaale V. valda U. külas asuvasse P. tallu ja osutas maja sellele küljele, kus ta lõi puruks akna, mille kaudu ta majas sees käis (kd II tl 160-169). Vastuolud on selles, kuidas A. Smirov sisenes kannatanu O elamusse. Kahtlustatavana ülekuulamisel on V.N tunnistanud, et ta ei mäleta seda, sündmuskohal on ta osutanud valele aknale. Samas on V.N juhatanud menetlejad õige elamu juurde ja kinnitanud, et varastas sealt jalgratta. Neid asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et just V.N oli see isik, kes antud varguse toime pani. Seda kinnitavad ka tunnistaja J.-J. O ütlused, kes nägi lühemat kasvu hõredate juustega meesterahvast jalgratast lükkamas. Kohtus oli võimalik veenduda selles, et V.N on väga iseloomulikud ja meeldejäävad hõredad juuksed.
  114. Vargus 20.06.2006 Viljandimaal S vallas P. külas K. talus Kannatanu O.K. i ütluste (kd II tl 140-141) kohaselt läks ta 20.06.
  115. a lastelastega Viljandisse. Kella 12 paiku tulid nad tagasi Peedi tallu. Kannatanu tegi kaks välisust lukust lahti ja sisenes kööki. Uksed olid lõhkumisjälgedeta. Köögilaua peal oli kann ümber keeratud, toas oli akna ees olev kärbsevõrk poolest saadik lahti rebitud. Sisemine aknaraam oli pärani lahti. Kadunud olid hõbedast värvi makk „Vigor, seljakott ja selles olnud CD-pleier. Kannatanu M.S. ütluste (kd II tl 142-143) kohaselt sõitis ta kuskil kell 12.00 Viljandist jalgrattaga tagasi suvilasse. Enne Peedi bussipeatust sõitis jalgrattaga talle vastu üks meesterahvas. Kui kannatanu mehega kohakuti jõudis, siis peatas see mees ratta ja küsis, mis kell on. Kannatanu vaatas mobiili pealt kella ja ütles talle, et kell on 12.
  116. mees küsis seda aktsendiga vene keeles. Ta oli kuskil 30-35 aastane, kuskil 180 cm pikk. Nägi välja räsitud, mitte nagu korralik inimene. Tal olid lühikesed heledad juuksed. Ta sõitis punast-musta värvi mägijalgrattaga. Ratta leistangidel oli kaks musta kotti. Koju jõudes avastasid nad vanaemaga asjade varguse. V.N võttis 05.10.
  117. a kahtlustatavana antud ütlustes (kd II tl 150-156) selle kuriteo omaks. Ta lisas, et sealt majast võttis ta mingi vene raha, DVD mängija, taskulambi, ta võis ka rohkem võtta, kuid enam täpselt ei mäleta. Peale seda sai ta tee peal kokku ühe poisiga, kes oli jalgrattaga. V.N küsis ta käest, mis kell on. Poiss vastas vene keeles. V.N küsis kella sellepärast, et ta tahtis V. Tallinna rongile jõuda. Ütluste olustikuga seostamise käigus (kd II tl 160-169) on V.N juhatanud menetlustoimingust osavõtjad Viljandimaale S valda P. külla K. tallu, kus ta selgitas, et ta käis selles majas vargil, sisenes majja akna kaudu ning varastas majast raadio, seljakoti ning midagi 16 süüa.
  118. Vargus 20.06.2006 Viljandimaal V. vallas K. Aru talus Kannatanu E.U. ütluste (kd II tl 144-145) kohaselt tuli ta Viljandimaal K. külas asuvasse koju ja avastas, et ukseesine oli klaasikilde täis. Lõhutud oli välisuksest vasakule poole jäänud aken. Majas sees oli kõik laiali loobitud. Toas oli sügavkülmiku uks avatud. Sealt oli võetud toiduaineid. Veel oli võetud kompvekke, kohvi, habemeajamise pardel, kaks mobiiltelefoni ja seljakott. V.N on 17.10.
  119. a kahtlustatavana antud ütlustes (kd II tl 157-159) võtnud Aru talus toime pandud varguse omaks ja öelnud, et ta varastas sealt toiduaineid ja kaks mobiiltelefoni. Need olid vanad telefonid ja ta müüs need Tartu turu peal odavalt maha. Kas ta sellest majast pardli võttis, seda ta enam ei mäleta. Sellesse majja läks ta sisse aknaklaasi lõhkumise teel. V.N on ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd II tl 160-169) kohaselt juhatanud menetlustoimingust osavõtjad Aru tallu ning näidanud talu hoovis olevale majale ja selle aknale, mille kaudu ta majas sees käis.
  120. Vargus 20.06.2006 Viljandimaal V. vallas K. V. talus Kannatanu N.F. ütluste (kd II tl 146-147) kohaselt on
  121. a juunikuus sees käidud V. talus, mis asub K. külas V. vallas. Kannatanu alaliselt seal talus ei ela. Kannatanu tuttavad, kes vahel seda maja kasutavad, avastasid majja sissetungi. Majja oli sisse tungitud akna kaudu. Aknaklaas oli eest ära tõstetud, kuid põõsastes katki läinud. Maja ühest toast oli varastatud akudrell väärtusega 400 krooni. Veel oli varastatud toiduaineid, kuid nende kogust ja sortimenti kannatanu ei oska öelda. V.N andis 17.10.
  122. a kahtlustatavana ülekuulamise kannatanu omadega kattuvaid ütlusi varasastud esemete ja majja sissetungimise viis kohta (kd II tl 157-159). Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (kd II tl 160-169) nähtub, et V.N juhatas menetlustoimingust osavõtjad Viljandimaal V. vallas K. asuvasse V. tallu, kus ta näitas aknale, mille kaudu ta majja sisenes.
  123. Vargus ajavahemikul 14-17.06.2006 Pärnu maakonnas P. alevikus E. 9-24 keldris Kannatanu T.A. ütluste (kd II tl 178-179) kohaselt viis ta 14.06.
  124. kella 22.00 ajal P. alevikus E. 9 oma 18-käigulise esi-ja tagaamortidega jalgratta trepikoja keldrisse eesruumi trepi alla. Keldrisse pääseb läbi trepikoja välisukse, mis on alati lukustatud. 17.06.
  125. a kella 10.00 ajal keldrisse minnes avastas kannatanu, et ta jalgratas oli varastatud. Jalgrattal on kiri „CHAMPION“. V.N on 30.10.
  126. a antud ütlustes (kd II tl 182-183) võtnud omaks, et ta oli juunikuu keskpaigas
  127. a P. alevikus ja varastas E. 9 maja keldrist, mille uks oli lukustamata, meesteraamiga jalgratta „CHAMPION“ helesinist värvi. Süüdistatav müüs selle jalgratta Pärnus ühele võõrale meesterahvale.
  128. Vargus ajavahemikul 29.06-02.07.2006 Pärnu maakonnas P. alevikus E. 9-24 keldris Kannatanu T.A. ütluste (kd II tl 172-173) kohaselt läks ta 02.07.
  129. a kella 20.00 ajal oma 17 kodu keldrisse ja avastas, et talle kuuluv jalgratas on varastatud. Jalgratta marki ta ei mäleta, kuid see oli hõbedast värvi roosade kirjadega naisteratas. Kannatanu nägi viimati ratast
  130. juunil, kui naine tuli sõitmast ja pani ratta keldrisse. Ratas oli paigutatud trepi alla. Välimine keldriuks peaks olema koguaeg lukus, kuid kannatanu ei tea, kas seekord oli või mitte. V.N on 30.10.
  131. a kahtlustatavana antud ütlustes (kd II tl 175-176) T. A jalgratta varguse omaks võtnud. Ta on andnud ütlusi selle kohta, et juunikuu lõpus
  132. aastal oli ta P. alevikus, kus ta sisenes E. 9 maja keldrisse, mille uks oli lukustamata. Keldrist varastas ta naisteraamiga jalgratta, hõbedast värvi roosade kirjadega, 18 käigulise. Pärnus müüs ta selle jalgratta ühele võõrale naisterahvale. Kohus leiab, et kõik V.N-ile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud süüdistatava enda süü omaksvõtuga ning tema ütluste ja olustiku seostamise protokollidega. V.N-i ütlused kattuvad kannatanute poolt antud ütlustega selles, kuidas oli korteritesse ja majadesse sisenetud, samuti varastatud esemete osas, sealhulgas ka jalgrataste kirjelduses. Samuti on V.N-i ütlused sissetungimiseks kasutatud vahendite osas kooskõlas sündmuskohal tuvastatuga. Üks kannatanu (
  133. episood, E. V) on V.N-i ära tundnud, tunnistaja (
  134. episood, J.-J. O) nägi V.N-iga sarnast isikut rattaga lahkumas, ühe kannatanuga (
  135. episood, M.S) kohtumist ja kella küsimist on V.N ka ise tunnistanud. Ühe varguse toimepanemisel (
  136. episood) tabati V.N sündmuskohalt. V.N on üles leidnud õiged sündmuskohad, selle tulemusena on üles leitud kaks jalgratast, mis on kannatanutele tagastatud. V.N kinnitas kohtus, et tal on väga hea mälu, mida näitavad ka tema detailsed ütlused. Seega on V.N-i ütlused kuritegude toimepanemise kohta usaldusväärsed. V.N on toime pannud 26 erinevat vargust, millest üks jäi katse staadiumisse, ta on isik, kes on varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud, seega on kuriteod õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Varguste toimepanemiseks on V.N 25 korral sisenenud võõrasse hoonesse. Episoodis 7, kus kannatanuks on L. R Paikuse, sisenes V.N eramaja aeda. Maja aed on isiku eravaldus ja omaniku tahte vastaselt sinna sisenemine on vaadeldav sissetungimisena. Seega on V.N-i poolt toime pandud kuriteod õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega. Nelja kuriteo episoodi puhul- M. talust E. V, M. talust perekond T, Aru talust E. U ja V. talust N. F esemete varguse puhul on varastatu väärtus alla 1000 krooni.
  137. märtsil 2007 jõustunud KarS § 218 lg 1 kohaselt on karistatavad väärtegudena varavastased süüteod väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus. KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, st 1000 krooni või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega ei ole pärast
  138. märtsi 2007 kriminaalkorras karistatavad enam vargused sissetungimisega ja varem sama teo eest karistatud isikuna juhul kui varastatu väärtus jääb alla 1000 krooni. KarS § 266 nägi nende kuritegude toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajal ette vastutuse valdaja 18 tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kõik eelnimetatud neli kuritegu on V.N pannud toime sissetungimisega - M. tallu sisenes ta lukustamata ukse kaudu, M. tallu akna kaudu aknaraamide lõhkumise teel, Aru ja V. tallu akna kaudu aknaklaaside lõhkumise teel. Sisenemine oli omanike tahte vastane, st ebaseaduslik. Seega oleks need teod käesoleval ajal karistatavad kuritegudena KarS 266 lg 2 p 1 järgi korduva omavolilise sissetungimisena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 2 kohaselt enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Lähtudes sellest põhimõttest tuleb 4 käsitletud kuriteo episoodi, kus sissetungimise ja vargusega tekitatud kahju on alla 1000 krooni, kvalifitseerida kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja on seisukohal, et V.N on toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest teda tuleb karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. V.N ei ole avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Ta kinnitas kohtus, et ei muuda oma käitumist ei ühegi seaduse ega kohtu pärast, määratagu talle kasvõi eluaegne karistus. Samas on V.N aidanud aktiivselt kaasa kuritegude avastamisele – salajaste varguste, s.o kuritegude puhul, kus sageli tunnistajaid ei ole, on ta andnud põhjalikke ütlusi ning käinud sündmuskohal oma ütlusi seostamas olustikuga, mille tulemusena saadi kätte ka 2 jalgratast. Prokurör möönis, et nende kuritegude tõendamisel on V.N endal olnud oluline roll. Seetõttu arvestab kohus V.N-i süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 p 3 kohaselt süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Karistusregistri teatise (kd II tl 185-190) kohaselt on V.N varem kriminaalkorras karistatud
  139. korral:
  140. 23.08.
  141. a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 3 ja ENSV KrK § 201 3 lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega;
  142. 26.05.
  143. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
  144. 15.12.
  145. a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3, ENSV KrK § 139 lg 3 ja ENSV KrK § 142 lg 2 alusel 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vabaduskaotusega.
  146. 19.03.
  147. a Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi 5 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
  148. 06.04.
  149. a V. Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega.
  150. 31.08.
  151. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega.
  152. 20.03.
  153. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega. 19
  154. 16.05.
  155. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
  156. 09.09.
  157. a Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
  158. 14.10.
  159. a V. Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
  160. 18.05.
  161. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
  162. 15.02.
  163. a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega.
  164. 01.03.
  165. a V. Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega.
  166. 20.03.
  167. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega.
  168. 03.06.
  169. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega.
  170. 28.10.
  171. a V. Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.
  172. 13.04.
  173. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 25 lg 2 alusel 3 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades seda, et V.N on 25 aasta jooksul jätkanud varguste toimepanemist ja ei kavatse oma käitumist muuta ning seda, et ta on taas vahetult peale vabanemist toime pannud 26 uut võõra vara vastu suunatud kuritegu, millega on alati kaasnenud võõrasse eluruumi, hoonesse omavoliline sisenemine, tuleks V.N-ile mõista KarS § 199 lg 2 sanktsioonis ette nähtud maksimaalne karistus. V.N-i kuritegelik aktiivsus sellel perioodil, mil ta on vabaduses viibinud, on olnud väga kõrge, sellest on saanud vahend igapäevase elatise hankimiseks. Nii on ta 1 nädala vabaduses viibitud aja jooksul ajavahemikus 13.02.2006-20.02.2006 toime pannud 2 vargust ning pärast järjekordset karistuse kandmiselt vabanemist 19.05.2006 kuni kinnipidamiseni 18.07.2006 22 vargust, sealhulgas esimese juba
  174. mail
  175. Kuna aga V.N-i puhul on olemas üks karistust kergendav asjaolu, leiab kohus, et teda tuleb karistada 4 aasta pikkuse vangistusega. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, seetõttu tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada süüdistavatele mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra. IV Tsiviilhagid Kannatanud on esitanud järgmised tsiviilhagid: D.S. 12 100 krooni, T.T. 6000 krooni, L.B. 4170 krooni, N.B. 3145 krooni, A.K. 3645 krooni, J.O. 2200 krooni, T.P. 2130 krooni, V.P. 7800 krooni, E.V. 485 krooni, M.B. 2300 krooni, M.B. AS 3000 krooni, L.S. 2690 krooni, V.T. 200 krooni, M.T. 170 krooni, E.K. 500 krooni, N.M. 2900 krooni, H.S. 2800 krooni, A.S. 5500 krooni, M.A. 2400 krooni, A.F. 2000 krooni, K.L. 2500 krooni, E.K. 1200 krooni, K.O. 2858 krooni, O.K. 3300 krooni, E.U. 3265) krooni, N.F. 500 krooni ja T.A. 8000 krooni. V.N on kõik esitatud hagid õigeks võtnud ja need kuuluvad süüdlaselt väljamõistmisele. V Menetluskulud 20 Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 329.80 krooni ja

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt DNA ekspertiisi maksumus on 1800 krooni.

§ 180

kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu eelnimetatud menetluskulud tuleb V.N-ilt riigi kasuks välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.