S § 424 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.S 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Välja mõista N.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 2700.- krooni sundraha (
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „N.S, 1-07-5899, menetluskulud“, või 2 - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „N.S, 1-07-5899, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Marian Priksi süüdistatav N.S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 10.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes N.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 30.01.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 04.03.2007.a kella 16.35 ajal Tartumaal, Elvas, Järve tänaval mootorsõidukit Opel reg. märgiga 887 ANM, olles alkoholijoobes. Sellega pani N.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistus 10.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 3 Süüdistatav N.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
lg 1 alusel tuleb N.S hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (
lg 1 p 9), mida kohus peab
lg 3 alusel põhjendatuks vähendada poole võrra (5400.- krooni : 2 = 2700.-), kuna kriminaalasja menetlus ei olnud oma olemuselt mahukas ja keerukas ning süüdimõistetu on raske puudega töövõimetuspensionär (töövõime kaotus on 80%) ning tema sissetulek ei ole suur ja varaline seis ei võimalda täies ulatuses menetluskulu tasuda. Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Marian Priks. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 22,23). Kohtumenetluses esitas advokaat Marian Priks kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.