järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav M.M – elukoht *, isikukood *, *, *haridus, emakeel * keel, *, ekspediitor, karistatus – karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud 4 korda: 1) 26.04.1995 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 2 alusel 1 aasta 6 kuu vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 26.09.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 3 p 1, 2 alusel 5 aasta vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 14.05.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
alusel 3 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks; 4) 08.02.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
alusel vangistusega 2 kuud, millele liidetud Tallinna Linnakohtu 14.05.2004.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks 5 kuud vangistust. Vabanes kinnipidamiskohast 01.07.2005 seoses karistuse ärakandmisega. Väärteomenetluse korras karistatud 8 korda. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Enno Heringson RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista M.M
2. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus M.M-i suhtes tingimuslikult kohaldamata Ärakiri 1-06-15961 ning määrata, et mõistetud ära kandmata 5 (viie) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui M.M 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Määrata M.M katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 3.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6. Tühistada M.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. 7.
lg 1 p 1 alusel võtta M.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
alusel 3 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks, kusjuures nimetatud karistus liideti Tallinna Linnakohtu 08.02.2005.a otsusega
alusel mõistetud vangistusega 2 kuud, mille kandmiselt vabanes 01.07.2005.a, Ärakiri 1-06-15961 juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata 30. juulil 2006.a kella 00.05 ajal Haapsalu linnas Tallinna maantee 64 maja juures, liikudes Uuemõisa suunas, Raido Maisvee’le kuuluvat ja enda seaduslikus kasutuses olevat sõiduautot Ford Scorpio registreerimismärgiga 003 AUV isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega M.M, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M.M-ile nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult kaheksateistkuulise katseajaga. Määrata, et M.M kannab karistust Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab M.M-i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb M.M-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5400 krooni (1,5 x 3600). Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.