Kadi Ruus 1) L.N ik XXX Tõkend Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistuseks mõista vangistus 4 ( neli) kuud. põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks
Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 (kahe) kuu võrra ning liitkaristuseks mõista L.N-ile vangistus 6 ( kuus) kuud.
lg 1 alusel asendada L.N-ile mõistetav karistus 6 ( kuus) kuud vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga, võttes arvestuse aluseks
lg 1 sätestatu, mille kohaselt vastab ühele päevale kaks tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel 360 tundi üldkasulikku tööd tuleb teha 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul. L.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
MS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 966.00 (üheksasada kuuskümmend kuus) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida L.N, 1-07-2226, kriminaalmenetluse kulud, kindel summa riigi tuludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa L.N, olles 03.02.2005.a. Viljandi Maakohtu poolt
alusel karistatud rahalise karistusega 16 800 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, uuesti kehtiva karistuse ajal, 15.10.2006.a. kella 09.40 ajal juhtis Harjumaal Kernu vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 43-ndal kilomeetril mootorsõidukit Renault Megan reg.nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega pani L.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.
L.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – lk 6-7 väärteoprotokoll, millest nähtub, et 15.10.2006 L.N juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning ületas lubatud sõidukiirust ja joobeseisundit tuvastati indikaatorvahendiga 2 LION-L2 nr. 1299A391, mille näit oli 0,27 mg/l, tuvastamise tulemuseks joobeseisund. Lk. 5 väärteoasja otsusega. L.N-i kahtlustatavana antud ütlustega lk. 8-10, et 14.10.2006 õhtul tarbis ta õlut ja Tequila’t, kell 01.00 paiku läks magama. Järgmisel hommikul ärgates tundis end kainena ning ei osanud kahtlustadagi, et tal võiva esineda jääknähud. Kella 09.00 paiku istus ta oma sõiduautosse Renault Megan reg.nr XXX XXX ja hakkas sõitma Pärnu poole, kus teda peatas politseipatrull. Ta oli alkomeetri näiduga nõus ning täiendavat meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav L.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.N on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Süüdistatava kaitsja palub karistuse asendada ühiskondliku tööga kuna rikkumise osas oli tegemist kerge joobega, isik töötab, omab sissetuleku ning reaalse vangistuse kohaldamine tema puhul oleks liiga range karistus. L.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.N on võimalik ja otstarbekas karistada vangistusega asendades selle ühiskondliku tööga. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.