← Eesti

1-06-13336\1

Obsah (5)§ 199§ 74§ 75§ 78§ 218

1-06-13336 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 detsember 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13336 (0623150112) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör №na Barbo Süüdistatav O.K kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: oma sõnade järgi töötab mitteametlikult, tööandja nime ei mäleta, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. O.K süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

alusel jätta O.K-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud O.K suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.K temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada O.K järgima katseajal 1 kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada O.K-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.12.

  1. O.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  2. O.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  3. O.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
  5. H. S esitatud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning O.K-lt välja mõista H. S kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud

§ 218

lg 1 järgi 02.02.2006 varguse toimepanemise eest rahatrahviga summas 600 krooni, viibides 09.04.2006 ajavahemikul kella 02.00-st kuni 05.00-ni haagissuvilas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil H. S-le kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 6610 maksumusega 2000 krooni. Seega O.K, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav O.K tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 • • • • 19.04.2006 koostatud H. S suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt 09.04.2006 kella 02 ajal öösel kohtus Sergei nimelise noormehega, kuhu noormees tuli sooja, sest temalt oli varastatud jope. Öösel kella 05.00 ajal noormees lahkus ja varastas ka avaldaja mobiiltelefoni №kia 6610 väärtusega 2000 krooni. Kahtlustab teo toimepanemises Sergeid, (t/l 2-7) Tele2 esitatud H. S kasutuses olnud telefoni kõneeristused 08.04.2006 kuni 09.04.2006. (t/l 8) 24.08.2006 koostatud kahtlustatava O.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 09.04.2006 varastati temalt jope, milles oli raha ning läks Lasnamäelt jalgsi Maardusse. Kuna oli vaid sviitri väel, siis oli külm ning teel koju jäi ette treiler. Samal hetkel sõitsid treileri ette noormehed ning hakkas neilt teed küsima. Jutuajamise käigus pakkus üks noormeestest treileris ööbimise võimalust. Jäi ööseks sinna. Hommikul ärkas ja nägi laual mobiiltelefoni, mille otsustas varastada. Lahkudes võttis telefoni kaasa ja müüs pandimajja 200 krooni eest. (t/l 16-19) Koopia Põhja Politseiprefektuuri 02.02.2006 otsusest väärteoasjas nr 2316,06,000518 O.K karistamises

§ 218

lg 1 järgi selles, et samal päeval kella 21.09.ajal varastas O.K kauplusest kaupa hinnaga 429 krooni. (t/l 27) Süüdistatavat O.K süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdi tunnistanud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanu ütlustega ning telefoni kõneeristustega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et süüdistatavat on varem karistatud

§ 218lg 1 järgi 02.02.2006 ning uue teo pani ta toime 09.04.2006.

Seega eelmine mõistetud karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud, mistõttu oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt õnnestus süüdistataval varastatud võõras vallasasi omastada ja realiseerida, so pöörata oma kasuks, mistõttu on tegemist lõpuleviidud vargusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on H. S esitanud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud, kuivõrd süüdistatav varastas kannatanule kuulunud vallasasja ja pööras selle oma kasuks, millega tekitas kannatanule varalise kahju. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele, kuivõrd kannatanu varalist olukorda kuriteo toimepanemisele eelnenud ajahetke seisundisse saab taastada vaid tekitatud varalise kahju hüvitamisega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tekitas süüdistatav kannatanule varalise kahju, milline ei ole kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võib arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud korduvalt väärteokorras, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades aga süüdistatava isikuandmeid, siis ilmneb, et põhilised karistused väärtegude toimepanemise eest 3 on määratud seoses süüdistatava poolt alkoholi tarvitamisega. Arvestades sellist asjaolu leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andes süüdistatavale järelevalve tingimustes võimaluse tõestada soovi muuta oma elusviisi ja edaspidi käituda õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.