KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22. novembril 2006.a. 1-06-11544 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi kirjalikus menetluses Tallinnas Tartu mnt kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasj

§ 121järgi.

Süüdistatav A.R - isikukood XXXXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX, töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud 03.10.

1. a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 30-päevase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend elukohast lahkumise keeld. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. A.R süüdistatakse selles, et tema 27.07.
2. a. XXXXXX maja ees kella 22.00 paiku lõi O J’it ühe korra jalaga näo piirkonda, kahjustades sellega kannatanu O J’i tervist ja tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Sellega pani A.R toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine

§ 121järgi.

Toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu O J ütlustega (tl. 2), tunnistaja S S ütlustega (t lk 11-13) ja kahtlustatava enda ütlustega eeluurimisel (tl. 3-4), on tõendatud A.R-i süü kuriteo toimepanemises. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust

§ 44lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

A.R on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna A.R-i kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni 2 on 1 500 krooni.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada rahalist karistust tasuda ositi, s.o 3 kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus). Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 4 500 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.R

§ 121

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 3 (kolme) kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista A.R-ilt menetluskulu riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik