209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel on mõistetud karistust suurendatud Tartu Maakohtu 10.10.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 11 kuud vangistust.
lg 6 alusel täitmisele I.K-le Tartu Maakohtu 07.03.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta 10 kuud 22 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.12.2008.a ja lõpeb 07.11.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 27.11.2009.a. 20.11.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.01.2010.a seisuga on I.K kandmata karistusaeg 9 kuud 25 päeva vangistust. I.K on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 29.03.1996.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 5 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 11.11.1996.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 1190 krooni, lõplikuks karistuseks 6 kuud vabadusekaotust; 3) 25.06.1998.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahv 6120 krooni; 4) 13.03.2001.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) 14.10.2004.a Jõgeva Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 6 kuud vangistust, mis
lg 1 alusel asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 10 kuud; 6) 01.04.2005.a Jõgeva Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 11 kuud vangistust; 7) 10.10.2006.a Tartu Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta I.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et I.K ei sobi ennetähtaegselt vabastamisele, kuna ta on näidanud, et kohustuste täitmine ja distsipliinist kinnipidamine ei ole talle olnud jõukohane. Kaitsja palub vabastada I.K ennetähtaegselt. Ta möönab, et I.K ei ole varem kriminaalhooldusnõuetest kinni pidanud, mille põhjuseks võib olla asjaolu, et tema lapsepõlv on olnud kirju ja raske ning sotsiaalne küpsus on saabunud hiljem. Kaitsja loodab, et vanglas olles on I.K järele mõelnud ja jõudnud järeldusele, et endiselt jätkata ei saa ja ta peab alustama elu teisest punktist. Positiivne on, et I.K ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi, on olnud õiguskuulekas, samuti on ta valmis võtma lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, asuda kuu aja jooksul tööle. I.K õemees on andnud nõusoleku elukohaga kindlustamiseks ja lubanud aidata ka töö leidmisel. I.K on valmis läbima ka sotsiaalprogramme katseajal. I.K ise leiab samuti, et teda võiks ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu märgib, et varasemaga võrreldes on muutunud see, nüüd on tal õde ja õemees, kes toetavad ja mul ei ole enam põhjust enam kuritegusid teha – varem selline tugi puudus. Vanglas viibides on ta osalenud eluviisi treeningul ja mõistnud palju rohkem alkoholi kahjulikkust ning saanud aru, et tal on alkoholiga probleeme. I.K kinnitab, et on vabastamisel valmis võtma lisakohustusi - tahaks jätkata alkoholivastaseid programme, võtta kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Õemees on lubanud aidata tööle saamisel ehitusfirmasse abitööliseks ja süüdimõistetu on valmis võtma kohustuse kuu aja jooksul asuda tööle või võtta töötuna end arvele.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. I.K on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivne on asjaolu, et vangistuse ajal on I.K tegelenud eneseanalüüsiga, osalenud eluviisi treeningu programmis ja loodetavasti teadvustanud probleeme, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et I.K on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel, kuid ta on jätkanud katseaegadel kuritegude toimepanemist. Ka hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised pani toime katseajal. Kohus on vaatamata katseajal toimepandud kuritegudele andnud I.K-le veel võimaluse kanda karistus vabaduses, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Kuid ka seda I.K ei täitnud, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Käesoleva taotluse lahendamise kohtuistungil andis süüdimõistetu mitmeid lubadusi ja oli valmis võtma vabanemisel endale hulgaliselt lisakohustusi. Kuid kohtuotsustest, millega I.K on varem karistatud, nähtub, et ka varem on ta võtnud erinevaid kohustusi, kuid pole suutnud neist kinni pidada. Lisaks on kohus pidanud kuulutama ta tagaotsitavaks ja korduvalt on kohaldatud tema suhtes ka sundtoomist (nii kohtusse kui ka vanglasse). I.K on korduvalt oma eelneva käitumisega näidanud, et kriminaalhooldusele määramine, samuti vangistuse asendamine üldkasuliku tööga pole osutunud temale sobivaks karistusmeetmeks. Eelneva põhjal leiab kohus, et puudub alus I.K vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.