Obsah (7)
§§ 159§ 251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180Kriminaalasi nr.1-09-4188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.märts 2009. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4188 (08260106001) K
§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada V.Z KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kahesaja viiekümne
(250)päevamäära ulatuses, s.o. summas kaksteist tuhat viissada (12 500) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata V.Z poolt eelvangistuses viibitud aeg 25.11.2008 – 27.11.2008 ümber rahaliseks karistuseks, s.o üheksa päevamäära ja lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks lugeda kakssada nelikümmend üks
(241)päevamäära, s.o summas kaksteist tuhat viiskümmend (12 050.-) krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võtta V.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks
(6)kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – V.Z suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt V.Z-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. Välja mõista süüdistatavalt V.Z-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) menetluskulu - vandeadvokaat Otto Preem osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis
(495)krooni 60 senti ning joobeekspertiisi maksumus summas ükssada kaheksakümmend neli (184.-) krooni. Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: 2 Prokuratuuri taotlus 25.03.2009.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör M.Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja V.Z süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, V.Z süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o. 12 500 krooni suuruse summas. Samuti võtta V.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. V.Z süüdistatakse selles, et tema, 08.10.2008.a kella 23 ajal juhtis alkoholijoobes ( kell 23.30 mõõdeti alkoholijoove 0,76 mg/l kohta väljahingatavas õhus) X maakonnas X vallas X asulas mootorsõidukit Hyndai H-1 registreerimisnumbriga XXX XXX isikuna, keda varem on 18.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 11 100 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. … selles, et tema, olles 18.06.2007.a karistatud Lõuna Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74’19 lg1 alusel rahatrahviga summas 11100 krooni selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis, juhtis uuesti 04.03.2009.a kella 10:05 ajal X, X sõites reisilaevast „X“ maale mootorsõidukit Citröen Berlingo reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes (0,69 mg/l). Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani V.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
§ 251alusel.
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et V.Z toimepandud tegu vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas V.Z õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud V.Z süüd välistavaid asjaolusid ning V.Z tuleb KarS § 424 järgi süüdi mõista. Süüdistatav V.Z tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase V.Z vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. V.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes isikuna poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, s.o rikkumise KarS § 424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3 Kohus leiab, et V.Z-ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna V.Z omab sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja V.Z süü suurust, tuleb V.Z KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o. summas 12 500.- krooni. Kahtlustatuna kinnipidamise aeg tuleb arvata ümber rahaliseks karistuseks ning V.Z-ile mõistetud karsitusest maha. Samuti tuleb lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
§ 173
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
§ 189
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsja kohtueelses menetluses osaluse eest on kaitsjatasu summas 495,60 krooni. Seoses V.Z süüdimõistmisega jääb see menetluskulu V.Z kanda. Samuti kuulub väljamõistmisele joobeekspertiisi kulu summas 184 krooni.
§ 175
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
§ 179
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (s.o. 6525.- krooni. Vastavalt
§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Süüdistatavalt V.Z-ilt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 495,60 krooni riigituludesse ning joobeekspertiisi kulu 184 krooni. Vastavalt
§ 189
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Aivar Pellja Kohtunik 26.03.2009.a 4