MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:
3. U.Z on kohustatud katseajal järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid:
asuda tööle või võtta end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jooksul vabanemisest;
p 2 kohaselt hakata U.Z-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
ja § 275 järgi ja mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel kohus suurendas mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 25.juuli 2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis uueks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Kohus arvas eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, millest tulenevalt algas kinnipeetava karistusaeg
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on U.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 U.Z on varem karistatud kuuel korral. Vangistuse ajal on U.Z käitunud õiguskuulekalt. Süüdimõistetu on vangistuse ajal säilinud kontakti oma lähedastega. Vabanemisel garanteerib U.Z-ile elukoha abikaasa. U.Z-i väljavaated tööle asumiseks ei ole küll hetkel kindlad, kuid arvestades tema varasemat töökogemust võib loota, et ta leiab tööd. Seega on olemas eeldused U.Z-i resotsialiseerumiseks. Kohtunik, tutvunud U.Z-i vangla toimiku materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri, on seisukohal, et süüdimõistetule peaks andma võimaluse vabaduses näidata oma suutlikkust õiguskuulekalt elada. Seega leiab kohtunik, et U.Z tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik (kuritegude korduvus) ja sõltuvusprobleemid viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajaks määratavad kohustused. U.Z-i karistusaeg lõpeb 10.märtsil 2010. a, seega vastavalt
§-le 76 lg 4 esimesele lausele tuleb tema katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb
Katseajal allutatakse U.Z
Silmas pidades aga asjaolu, et U.Z on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Süüdimõistetu paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtma end töötuna arvele 15 päeva jooksul vabanemisest arvates. U.Z oli ise nõus minema vabanemisel Tartussse AA Polikliinikusse vastuvõtule ja alluma vajalikuks peetavale ravile ja kohus peab põhjendatuks talle vastava kohustuse määramist. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.