Obsah (7)

§ 120§ 121§ 266§ 64§ 74§ 75§ 66

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-14495 (kohtueelses menetluses nr 09284000067) riik

§ 120

; § 121, § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja omab Allar Tiivel (isikukood 38805206029; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 121

, § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Anu Rannaveski Arno Tiivel (isikukood 38907236052; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 3 järgi advokaat Anu Rannaveski E.B (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx ; töötu; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 3 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada V.B süüdi karistusseadustiku (

) § 120 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; ning tunnistada V.B süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; ning tunnistada V.B süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.B-le liitkaristus vangistusena 6 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.B-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.B ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx-xxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada V.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Allar Tiivel süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; ning tunnistada Allar Tiivel süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Allar Tiivelile liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Allar Tiivelile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui Allar Tiivel ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Allar Tiivelile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; tühistada Allar Tiivelile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada Arno Tiivel süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 5120 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata Arno Tiivelile mõistetud rahaline karistus 5120 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 450 krooni kuus; tühistada Arno Tiivelile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada E.B süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.B-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui E.B ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata E.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada E.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 V.B-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1092 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7647 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 650 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 Allar Tiivelilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1092 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7647 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 650 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.3 Arno Tiivelilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1092 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7647 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 650 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 E.B-lt sundraha 5525 krooni, riigi õigusabi tasu 1092 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 6647 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise 2 menetluskulu osa 560 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 504 krooni ja Anu Rannaveskile 504 krooni. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-09-14495“); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-14495“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) V.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 120

järgi vangistus 2 kuud, § 121 järgi vangistus 6 kuud, § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 6 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata V.B-le katseaeg 2 aastat koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx-xxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) Allar Tiivelile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 3 kuud,

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 3 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata Allar Tiivelile katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; 3) Arno Tiivelile mõistetavaks karistuseks

§ 266

lg 2 p 3 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 5120 krooni (päevamäära aluseks võetud Arno Tiiveli 2008.a keskmise 3 päevasissetuleku suurus, s.o 128 krooni);

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 450 krooni kuni rahalise karistuse tasumiseni; 4) E.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata E.B-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxx . V.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis valdaja tahte vastaselt isikute grupis koos Allar Tiiveli, E.B ja Arno Tiiveliga 26.03.2009.a kella 23.35 paiku ukselukustuse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxx x asuvasse Kairo Karlsoni korterisse. V.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimisena, kui see on toime pandud grupi poolt. Veel süüdistatakse teda selles, et tema tungis 27.03.2009.a kella 8 paiku Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxxx x elamus kallale Kairo Karlsonile, kellel võttis kätega riietest kinni, sakutas ning lõi rusikaga näkku, mistõttu kannatanu kukkus maha; seejärel lõi maas lamavat kannatanut jalaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. V.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanule valu tekitamises.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema ähvardas 27.03.2009.a hommikul Kairo Karlsonil noaga kõri läbi lõigata nii, et kannatanu upub oma verre. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest V.B oli just eelnevalt temale kallale tunginud ja füüsilist valu tekitanud. V.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 120järgi tapmisega ähvardamisena, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Allar Tiivelit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis valdaja tahte vastaselt isikute grupis koos V.B, E.B ja Arno Tiiveliga 26.03.2009.a kella 23.35 paiku ukselukustuse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas xxxxxxx xxxxx xxxxx x asuvasse Kairo Karlsoni korterisse. Allar Tiiveli tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimisena, kui see on toime pandud grupi poolt. Veel süüdistatakse teda selles, et tema tungis 26.03.2009.a pärast Viljandi maakonnas KolgaJaani vallas xxxxxxxxx xxxxx xxxxx x 3 asuva korterisse sissetungimist kallale Kairo Karlsonile, kellel võttis käega juustest, seejärel lõi kannatanud 3-4 korda rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Allar Tiiveli tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanule valu tekitamises.

Arno Tiivelit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis valdaja tahte vastaselt isikute grupis koos V.B, E.B ja Allar Tiiveliga 26.03.2009.a kella 23.35 paiku ukselukustuse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxx x asuvasse Kairo Karlsoni korterisse. Arno Tiiveli tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimisena, kui see on toime pandud grupi poolt. E.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis valdaja tahte vastaselt isikute grupis koos V.B, Arno Tiiveli ja Allar Tiiveliga 26.03.2009.a kella 23.35 paiku ukselukustuse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxx x asuvasse Kairo Karlsoni korterisse. 4 E.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimisena, kui see on toime pandud grupi poolt.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud V.B-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 252 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Allar Tiivelile hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 252 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Arno Tiivelile hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 252 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud E.B-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 252 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui 5 ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kuivõrd E.B on töötu isik ja sellisena ka registreeritud, siis on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha 1000 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) V.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 252 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 840 krooni, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse; 2) Allar Tiivelilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 252 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 840 krooni, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse; 3) Arno Tiivelilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 252 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 840 krooni, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse; 4) E.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 252 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 840 krooni, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 6