← Eesti

1-09-9552/13

1-09-9552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9552 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja
  2. veebruar 2010.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht O.P süüdistuses KarS § 121 ja § 424 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O.P Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav Kaitsja
  3. novembri 2009.a otsus O.P ik XXX elukoht xxxxxxx xxxx x-xxx, OÜ N. XXXXXX, varem 3 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 25.01.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,3 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, vahi all alates 08.11.2009.a Vandeadvokaat Sergei Narusberg 1

(3)RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  1. novembri 2009.a kohtuotsus O.P suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. veebruaril 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. novembri 2009.a otsusega mõisteti O.P lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 121 järgi nelja kuu vangistusega ja KarS § 424 järgi kuue kuu vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti kuus kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neli kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  5. november 2009.a.
  6. O.P mõisteti KarS § 121 järgi süüdi selles, et ta
  7. märtsil 2009.a Tallinnas XXXXX XXXXX XX elamu koridoris lõi N. J. kolm korda rusikaga näkku ning seejärel lõi ta kannatanule näkku plastmassist toruga, mille otsas oli metallist muhv, kahjustades sellega N. J. tervist ja põhjustades talle füüsilist valu. KarS § 424 järgi mõisteti O.P süüdi selles, et ta juhtis
  8. oktoobril 2009.a Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maanteel sõiduautot alkoholijoobes (joove 0,83 mg/l).
  9. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustab O.P maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, kuna kohus ei arvestanud kergendavate asjaoludega. O.P tunnistas oma süüd ja uurimisest kõrvale ei hoidunud, tal on töö- ja elukoht, ta on pere ainus toitja.
  10. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid selle rahuldamist. Nad taotlesid O.P-le mõistetud karistusest tingimisi vabastamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  11. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et O.P-le karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks O.P-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta 2
(3)selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb O.P karistada reaalse vangistusega ja just sellises määras ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teiste vahenditega. Esimese astme kohus on O.P puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Samuti on kohus karistuse mõistmisel arvestanud seda, et tal oli alaline tööja elukoht. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et O.P on juba varem talle mõistetud karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ja jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu teda karistati siis juba KarS § 65 lg 2 kohaselt reaalse vangistusega. Teda on karistatud ka rahalise karistusega, kuid ka see ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et O.P saab karistada vaid reaalse vangistusega. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 23. novembri 2009.a otsus O.P suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Julia Katškovskaja Urmas Reinola 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.