KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2010.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16374 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Jane Pajus Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi Süüdimõistetu S.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.A ( ik: xxx; kannab karistust Tartu vanglas; karistusaja kestus: 16.02.2009- 13.01.2011) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 2, kohus: määras: Jätta S.A ennetähtaegselt Harju Maakohtu 16.02.2009 otsusega temale mõistetud vangistusest tingimisi vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumäärusest teadasaamisest, s.o. 13.02.2010.a. kohtumääruse kuulutamisest. Asjaolud S.A on kohtulikult karistatud eelnevalt 11 korda. S.A mõisteti viimati süüdi Harju Maakohtu 16.02.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1,3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega ning liideti karistusele eelnev 1 ärakandmata karistus; lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva vangistust; karistusaja lõpp 13.01.
- Kriminaalhooldaja seisukoht Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja ettekandes S.A kohta ei nõustuta S.A ennetähtaegselt vanglast vabastamisega. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge ning ei pea võimalikuks S.A ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 alusel. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise riski vabaduses tõstab korduv kriminaalkorras karistatus, kindla töökoha puudumine, eelnev alkoholi ja narkoainete tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.A selgitas kohtus, et soovib oma ennetähtaegse vabanemise küsimuse kohtus arutamist ning ei soovinud kaitsjat. Ta selgitas, et tal on vabanedes elukoht ja võimalus ka tööle asuda, kuigi ei ole töökoha osas tõendit olemas. Ta tunnistas, et tal ei olnud tööd, seetõttu sattus kuritegelikku ringi, kuid soovib ennast edaspidi parandada ning enam mitte sellesse ringi sattuda. Prokurör leiab, et tuleb nõustuda vangla ja kriminaalhooldaja arvamusega ning on S.A vanglast vabastamisele vastu. Prokurör viitas asjaolule, et S.A on küll vangistuse vältel igati korralikult üleval pidanud, distsiplinaarkaristused puuduvad ja elukoht vabanemisel olemas, puudub siiski töökoht ning varem on karistatud 11 korda varavastaste kuritegude eest. Samuti on tema eelnevad kuriteod olnud talle elatusallikaks, raha on raisanud narkootikumide peale, üks kuni kaks korda nädalas, mistõttu on oht uuesti varavastaseid kuritegusid toime panna ning reaalne ja ohustatud on inimeste vara. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega käesoleval juhul on seaduse mõttes alus S.A ennetähtaegset vanglast vabanemist võimalik arutada. Ennetähtaegse vabanemise teoreetiline võimalus alates 30.01.
- KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.A on eelnevalt kohtulikult karistatud üheteistkümnel korral. Ta on toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on teda korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest. Kannab kümnendat reaalset vanglakaristust. Viimati mõisteti süüdi Harju Maakohtu 16.02.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1,3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega ning liideti karistusele eelnev ärakandmata karistus; lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva vangistust; karistusaja lõpp 13.01.
- Kriminaalhooldaja ei ole pidanud võimalikuks ennetähtaegselt vangistusest vabastada ( II isiklik toimik tl. 15-16 ). Positiivne on see, et S.A on vabanemisel olemas elukoht ja lähedaste materiaalne toetus, vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas aga vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht, katseajal ei täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi ning vabaduses tarvitas narkootikume. Nagu nähtub vangla iseloomustusest, on 2 süüdimõistetu hoolimatu elustiiliga, millele viitab korduv õigusvastane käitumine ja narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetava sõnul on tarvitanud heroiini ja amfetamiini, ise ennast sõltlaseks ei pea. Kriminaalhooldusel olles on rikkunud reegleid ja sooritanud uue kuriteo. Kinnipeetaval oli mitu võimalust seaduskuuleka elu alustamiseks, kuid on jätnud need kasutamata ja on sooritanud uusi kuritegusid. Õigusvastane käitumine on muutunud elustiiliks ning motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest näib olevat väline. Kinnipeetava sõnul on ta tervislik seisund hea. Emotsionaalselt stabiilne, põhineb liigsel enesekindlusel. Vestluses on pisut kinnine, napisõnaline ning korrektne. Otsest agressiivset käitumist täheldatud ei ole. Üldiselt tunnetab probleemseid kohti ära, kuid kipub nende tekkimises süüdistama teisi või hetkeolukorda. Vangla iseloomustuses on kirjas: „Ohustatud on ühiskond tervikuna, oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemistes. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem materiaalsete vajaduste tekkimise korral, olukorras kus väljaminekud suuremad kui sissetulekud. Riski vabaduses tõstab korduv kriminaalkorras karistatus, kindla töökoha puudumine, alkoholi ja narkoainete tarvitamine.“ Selles iseloomustuses on selge viide sellele, et praegune ennetähtaegne S.A vanglast vabastamine ei oleks põhjendatud ning on seotud uute kuritegude toimepaneku riskidega. Kohus saab vanglast ennetähtaegselt vabastada isiku, kui on veendunud, et isik vabanedes hakkab tõesti õiguskuulekat elu elama ja ei pane toime uusi kuritegusid. S.A puudub vabanedes kindel töökoht, mistõttu vabanedes ei pruugi ta suuta end elatada ja võib sattuda jällegi kuritegevuse teele. Vangla iseloomustusest tulenevalt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70 % ning ei ole nõustutud vabastamisega. Samuti on kriminaalhooldaja toonud välja riskid, mis ei võimalda ennetähtaegselt vabastada. S.A on korduvalt karistatud ning kriminaalhooldus ei suuda vältida uue kuriteo toimepanemise riski. Lähtudes eeltoodust jätta S.A temale Harju Maakohtu 16.02.2009 otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 1 alusel S.A kanda. Kohtunik: 3