KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1865 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör Süüdist
§ 424
järgi kiirmenetlusles ,kohaldades kokkuleppemenetlust G.U Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX X Isikukood või sünniaeg: XXX Kaitsja nimi: Aivar Hint Karistatus: kriminaalkorras karistamata (karistatus kustunud); väärteokorras karistatud kahel
(2)korral; Tõkend: kohaldatud ei ole isik tuvastatud: KMA andmed Advokaat Aivar Hint (OÜ Tartu 1- Advokaadibüroo) Kaitsja Juhindudes KrMS § 239-250, § 2561-2565 . § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.U
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus kolmsada
(300)päevamäära, so viisteist tuhat (15 000) krooni.
§ 66
järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuuliste maksetena kümnel kuul järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kuu 20. kuupäevaks vähemalt summas üks tuhat viissada
(1500)krooni kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta G.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks
(7)kuuks. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgmistest kontodest: Swedbank 221023778606, viitenumber 4100065035, Danske Bank AS Eesti filiaal kontole 333416110002,viitenumber
- KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja G.U-lt riigieelarvesse menetluskuluna kaitsjatasu 1380(üks tuhat kolmsada kaheksakümmend)krooni riigieelarvesse. KrMS § 179 lg.1 p. 2 ja KrMS § 256 5lg. 2 alusel välja mõista G.U-lt sundraha pooles suuruses 3263(kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm ) krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber
- Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 12.02.2010/ 1 G.U rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 p 1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 11.02.2010 kella 21:21 ajal Tartu linnas Staadioni tänaval mootorsõidukit Opel Astra riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust kolmsada
(300)päevamäära, so viisteist tuhat (15 000) krooni.
§ 66
järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuuliste maksetena kümnel kuul järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kuu 20. kuupäevaks vähemalt summas üks tuhat viissada
(1500)krooni kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
§ 50lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist seitsmeks
(7)kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 12.02.2010 kohtuistungil riiklik süüdistaja prokurör Ruti Kilg avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistav G.U tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses
§ 424
järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Kaitsja Aivar Hint kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et G.U süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava G.U vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad G.U süüdistust. Seega tuleb G.U süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
§ 424
järgi ja mõista talle karistuseks vastavuses kokkuleppega 15 000 kroonine rahaline karistus tasumisega ositi ja kokkuleppes toodud lisakaristus. Kohtu seisukoht menetluskulude osas. Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 mõistab kohus süüdimõistetult G.U-lt välja riigieelarvesse menetluskuluna sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni, kuivõrd menetlus oli kiirmenetluses vähendada seda summat poolele. KrMS § 180 lg.1 alusel kanda süüdimõistetul kõik menetluskulud, sh.õigusabikulu. Menetluskulu on lisaks eeltoodule ka G.U-le osutatud õigusabikulu 1380 krooni ning see tuleb temalt välja mõista riigieelarvesse. Kohtunik: 3