← Eesti

1-10-132/4

Obsah (7)§ 143§ 186§ 17§ 181§ 203§ 141§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2010.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-132 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike K

§ 143

lg 1,

§ 186

§ 17

lg 6,

§ 181

,

§ 203

lg 1,

§ 141

lg 2 p 1, 3, 4, 4-1 alusel vabaduskaotusega 6 k; 2) 28.01.2002 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 143

lg 2 p 1-1 alusel 9) Kuriteo kvalifikatsioon: Kaitsja vabaduskaotusega 2 a,

§ 186

alusel vabaduskaotusega 4 k, lõpliku karistusena

§ 40lg 1 alusel tingimus vabaduskaotusega 2 a katseaeg 1 a 6 k; 3) 02.30.2004 Kar

S § 418 lg 3 p 1 alusel tingimus vabaduskaotusega 7 k, KarS § 420 lg 1 alusel vangistusega 4 k, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 7 k, lõpliku karistusena KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 k 28 p. KarS § 121 Armand Reinmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.K KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata vangistust täitmisele, kui I.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 74 lg 1, 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1-5 alusel on I.K katseajal kohustatud: • p.

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas (Harjumaa Saku vald Juuliku küla Tähe põik 3); • p.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 11.02.2010.a. Määrata I.K Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista I.K-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri
  6. Maksekorraldusele märkida selgitusena: süüdistatava nimi ning tekst „ kriminaalasi 1 -10-132 sundraha ja/või õigusabikulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kriminaalmenetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (11.02.2010.). Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa I.K süüdistatakse selles, et tema 07.06.2009 a õhtul kella 21.00 paiku Tallinna linnas Kauna 3 maja hoovis lõi peaga näkku LL, kellele ta põhjustas sellega füüsilist valu ning pindmise vigastuse ninal. Seega pani I.K oma tahtliku tegevusega toime teise isiku löömise, kahjustades sellega tema tervist ning põhjustades talle füüsilist valu, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav I.K ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistused vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatavate süü suurusega. Kohtunik A. Ennok

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.