1-08-13091/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-13091 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi B.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne hooldusalusele B.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Mare Saar Süüdimõistetu B.I isikukood: xxx, elukoht: xxx), töökoht: ei ole Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 2 ja 432 lg 3, kohus määras: rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. Pöörata B.I-le Tartu Maakohtu 20.10.
3. a otsusega mõistetud liitkaristuse 1 aasta 11 kuu 2 päeva pikkuse vangistuse kandmata osa 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust täitmisele. B.I karistuse kandmise algusajaks lugeda tema vahistatavana kinnipidamise kuupäev
4. august
5. a. Tõkend - vahistamine, tühistada kohtumääruse jõustumisel. Menetluskulud 450 (nelisada viiskümmend) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas B.I 20.10.
6. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõistis karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.03.
7. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 10 kuu 2 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva vangistust, mis asendati 1394 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kriminaalhooldusosakond esitas 30.04.
8. a kohtule taotluse karistuse täitmisele pööramiseks, kuna B.I hoidub alates
9. a veebruarist üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ei ilmu registreerimisele. 27.05.
10. a kuulutas kohus B.I tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tõkendiks vahistamise. B.I tabati
11. augustil
12. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. B.I ei ole arvestades tema enda suhtumist, sobiv isik üldkasuliku töö tegemiseks, kuna ta ei ole sellest huvitatud. Üldkasulikust tööst on tehtud 139,5 tundi. B.I ütles kohtus, et tal on ükskõik kas ta läheb karistust kandma või mitte. Talle ei meeldinud see töö, mida ta pidi tegema, töö oli raske, järelevaatajaga ei olnud suhted head. Ta on umbes aasta elanud sõbra Antoni juures, kriminaalhooldajale ta oma aadressi ei öelnud, tema juures ei käinud, sest ei tahtnud. Prokurör on seisukohal, B.I tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust, kuna teda ei saa usaldada, et ta teeks üldkasuliku töö ära. Ta on rikkunud kontrollnõudeid, ei ela kindlaks määratud elukohas, ei ole küsinud luba elukoha vahetamiseks. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldaja poolt esitatud taotluse rahuldamata, kuigi formaalsed alused selleks on olemas. Kaitsja palus anda B.I-le võimaluse teha üldkasulik töö ära allesjäänud aja jooksul. Täitmiskohtuniku seisukoht Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. 2 Kohtunik leiab, et B.I on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viimane registreerimine toimus kriminaalhooldaja juures 15.01.
13. a. Alates 17.02.
14. a ei ole ta ilmunud ühelegi kokkulepitud registreerimisele ega sooritanud rohkem ühtegi üldkasuliku töö tundi. B.I on talle kohtuotsusega määratud 1394 tunnist käeolevaks ajaks sooritanud ainult 139,5 tundi. Pärast erakorralise ettekande esitamist on registreerimiskohustuse eiramisele lisandunud uued käitumiskontrolli nõuete rikkumised B.I ei ole elanud talle määratud alalises elukohas, elukoha vahetamiseks ei ole B.I kriminaalhooldajalt luba küsinud. Sellega on ta rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1 ja p 5 nõudeid. Kuigi B.I-le üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajast on veel üle aasta alles, tuleb kandmata karistuse osa pöörata täitmisele, sest talle määratud üldkasulikust tööst on B.I suutnud ära teha vaid ühe kümnendiku. Arvestades B.I suhtumist käitumiskontrolli nõuetesse ja üldkasuliku töö tegemisse, ei ole võimalik, et B.I allesjäänud aja jooksul suudaks üldkasuliku töö tunnid nõuetekohaselt ära teha ja käitumiskontrolli nõudeid täita. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. B.I on karistuse asendamisel küll nõustunud üldkasuliku tööga, kuid seda tegelikkuses sooritama asudes on ta leidnud, et see ei ole tema jaoks sobiv. Seega ei ole B.I motiveeritud ka allesjäänud aja jooksul üldkasulikku tööd tegema, mistõttu ta ei ole selleks sobiv isik ning talle määratud üldkasulik töö tuleb asendada vangistusega. B.I on üldkasulikust tööst ära teinud 139,5 tundi, mis vastab 70 päevale vangistusele, kuna KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele 2 tundi üldkasulikku tööd. Eeltoodu alusel tuleb B.I-le mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 2 päeva pikkusest vangistusest kantuks lugeda 70 päeva vangistust (2 kuud 10 päeva), seega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega
15. augustist 2009, mil ta peeti vahistamismääruse alusel kinni. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 450 krooni. Kohus on seisukohal, et B.I õigusabikulud tuleb jätta KrMS § 418 lg 2 alusel riigi kanda, kuna süüdimõistetu on alles 18-aastane nooruk, kellel puudub kindel sissetulek ja võimalus kohe menetluskulusid tasuda. Menetluskulude sissenõudmine pärast vangistuse kandmiselt vabanemist, kui sellele on lisandunud täitemenetluse kulud, võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist. Ingeri Tamm Kohtunik 3