4-09-19377/1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 23.oktoobril 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja 4-09-19377 Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Triinu Riigor, menetlusaluse seadusliku esindaja T.G ja kaitsja adv.Kristina Suvalova osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil T.G, ik xxx, eluk.xxx, ei tööta, varem korduvalt karistatud politsei poolt väärtegude toimepanemise eest - väärteoasja LS § 741 lg.2 ja § 7435 lg.1 järgi. Vastavalt 21.08.2009.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1124386 (väärteotoimik 2317,09,006885) T.G 21.08.2009.a. kell 02.00 Tallinnas Serva tänaval juhtis suunaga Kaare tänava poole sõiduautot Jeep Grand Cherokee reg.nr.xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimisest ning kuji alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,18 mg/l, rikkudes sellega LS § 20 p.1,4 ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 741 lg.2 ja § 7435 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.G-le karistuseks aresti 5 päeva. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja nõustus arestiga, kuid taotles aresti alguseks määrata 28.10.2009.a. seoses tööülesannete täitmisega. Kaitsja nõustus väärteoprotokolliga ja taotles kergemat karistust. T.G süü on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 18.07.2007.a. otsusega; samuti Põhja Politseiprefektuuri õiendiga, mille kohaselt T.G juhtimisõigus puudub. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg.2 järgi: T.G juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Ka LS § 7435 lg.1 järgi on T.G käitumine õigesti kvalifitseeritud, see on tõendatud protokolliga tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta (0,18mg/l). Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. T.G on varem korduvalt karistuseks väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, need on osaliselt tasutud. Kohus leiab, et karistuseks T.G-le tuleb mõista arest. Kohus asub seisukohale, et korduva rikkumise eest aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 63 lg.1 kohaselt tuleb T.G-le mõista üks põhikaristus (mitte eraldi karistused iga LS § järgi), sest 21.augustil 2009.a. ta pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Kohus nõustub menetlusaluse isiku taotlusega määrata aresti kandmise alguseks 28.10.2009.a., mis annab võimaluse ära hoida töökoha kaotuse, raskendades menetlusaluse isiku olukorda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VMS § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139 kohtunik o t s u s t a s: 1 Süüdi tunnistada T.G LS § 74 lg.2 ja LS § 7435 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 21.08.2009.a. toimepandud rikkumise eest arest 5 (viis) päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Politseiprefektuuri Arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku arestimajja ilmumise päev või kinnipidamise päev. T.G ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks kuni 28.10.2009.a. T.G arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik: