lg 1 alusel välja mõista V.E-lt sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest, see on 6525 krooni.
lg 1 alusel välja mõista V.E-lt ekspertiisi tegemisega seotud kulud, see on 1437 krooni ja 50 senti riigituludesse. Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ V.E , kriminaalasi 1-09-21110, sundraha ja/või menetluskulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Süüdi tunnistada M.R KarS § 257 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kantud karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg 12.10.2009 kuni 14.12.2010.a, s.o. 2 kuud 2 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib talle kaheaastase käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1.elama alalises elukohas ( xxx) 2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; talle andmeid oma 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
lg 1 alusel välja mõista M.R-ilt sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest, see on 6525 krooni.
lg 1 alusel välja mõista Sander ekspertiisi tegemisega seotud kulud, see on 1437 krooni ja 50 senti riigituludesse. Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ M.R , kriminaalasi 1-0921110, sundraha ja/või menetluskulu“ KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud koos V.E-ga hüvitama NKi poolt esitatud tsiviilhagi summas 24 113.80 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 40 000 krooni ühe aasta jooksul, s.o. hiljemalt 14.12.2010.a. (NK’i arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbankis). Tõkend-elukohast lahkumise keeld – tühistada süüdistatavate suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 14 karpi DNA-dega (Põhja PP hoiuruumis) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; ruuduline pintsak, kapuutsiga pusa ja dressipüksid (Põhja PP hoiuruumis) – tagastada NKile. Kui NKriiete tagastamist ei soovi, siis hävitada need kohtuotsuse jõustumisel; DVD plaat ja kiri ruudulisel paberil - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kriminaalmenetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (15.02.2010.a.) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa SÜÜDISTUS M.R-i süüdistatakse selles, et tema 11.10.2009 kella 05.35 paiku, viibides Tallinnas Kaubamaja tänaval, pärast seda, kui NK oli koos Sergei Kaplunoviga ära lõhkunud tema kasutuses oleva s/a MB, reg.nr xxx esiklaasi, teadvalt eirates tekkinud konflikti lahendamist politsei abiga, tungis kallale NK´ile, lüües teda rusikaga vastu pead, mille tagajärjel NK kukkus. Pärast seda jätkas ta NKi peksmist rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse seni, kuni kannatanu kaotas teadvuse. Seejärel tassis ta NKi riietest hoides MB, reg.nr xxx juurde, pani ta auto pagasiruumi, pärast mida sulges selle ning istus auto rooli ja sõitis sealt minema. Seejärel sõitis ta V.E elukohta xxx, kus V.E istus tema juurde autosse ning pärast seda, ajavahemikul kella 06.00-07.00 tungis koos V.E-ga Harju maakonnas Viimsi vallas mere ääres uuesti kallale NKile, pekstes teda käte ja jalgadega korduvalt vastu pead ja keha ning seejärel lukustasid nad kannatanu uuesti sama sõiduauto pagasiruumi. Pärast seda sõitsid nad autoga M.R-i elukohta xxx, kus nõudsid NK´ilt auto esiklaasi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning oma andmete kirjutamist. Seega M.R pani toime oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli toime pandud vägivalla ja isikult vabaduse võtmisega, s.o. KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.E, 11.10.2009 ajavahemikul kella 06.00-07.00-ni, viibides Harju maakonnas Viimsi vallas mere ääres, tungis koos M.R-iga kallale NK’ile, pekstes teda käte ja jalgadega korduvalt vastu pead ja keha, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega V.E pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et M.R ja V.E tuleb süüdi tunnistada ning mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele. Karistused on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatavate süü suurusega. Kohus juhindub
Kohtunik A. Ennok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.