1-08-15171/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. veebruaril
2. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15171 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Antonina Muravjova Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu E.D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu E.D isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta E.D temale Harju Maakohtu
3. novembri
4. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15171 mõistetud liitkaristuse 1 aasta 9 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15171 tunnistati E.D süüdi KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 18.04.
7. a Tallinna 1 Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuu 20 päeva vangistuse võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 9 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.
8. a ja lõpeb 29.08.
9. a. E.D on kriminaalkorras varasemalt karistatud 6 korral, viimati 18.04.
10. a Tallinna Linnkohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 121; § 334; § 113 ja KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 7 aastat. Tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemise võimalus tekkis E.D 28.01.
11. a. Kriminaalhooldaja ei nõustu E.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna vabaduses ei pruugi süüdimõistetu majanduslikult toime tulla; võivad realiseeruda kriminaalse tutvusringkonna võimalikud mõjud; on olemas risk seose alkoholi või narkootikumide tarbimise taaselustamisega. Samuti ei ole E.D karistuse kandmise ajal teinud omapoolseid samme hariduse omandamise ega enesetäiendamise osas. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.D soovib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Ta selgitas, et vanglas määratud distsiplinaarkaristused on pisiasjade eest. Tartu Vanglas on ta olnud 2 aastat. Ta on tahtnud tööd teha, kuid seda ei ole talle on võimaldatud, on pakutud ainult kursuseid ja programme, milles ta ei ole soovinud osaleda, kuna ei pea neid enam vajalikuks. Prokurör leidis, et E.D ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Tal on distsiplinaarkaristusi, ta ei ole motiveeritud tegelema kuriteo riskide maandamisega, mis näitab, et ta pole koostöövalmis ja ei sobi kriminaalhooldusele. Täitmiskohtuniku seisukoht E.D kannab liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude eest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. E.D-le mõisteti Harju Maakohtu
12. novembri
13. a otsusega liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 5 päeva vangistust, mida ta asus kandma 25.11.
14. a. Seega on kohtul tekkinud formaalne alus KarS §-st 76 lg 2 p 2 tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.D on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust kinnipidamisasutuses narkootiliste ainete tarvitamise eest. Varasemalt on ta karistatud muuhulgas tapmise, kehalise väärkohtlemise, varguse eest. Vangistuse ajal on isikut korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses puudub tal konkreetne töökoht, töökogemus on vähene ning eesti keele oskus puudulik. Vangla iseloomustuse kohaselt on E.D näol tegemist alkoholi ja narkootikumide kuritarvitajaga, mis on 2 raskendanud majanduslikku toimetulekut. Ta tarvitas enne vangistust sageli alkoholi, kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, joobeseisundis käitus vägivaldselt. Kohtus E.D eitas seotust narkootikumidega, viimase karistuse kohta selgitas, et see oli juhuslik tegu. Vangla materjalide kohaselt võib süüdimõistetu konfliktsetes olukordades kaotada enesevalitsemise ning käituda agressiivselt. Impulsiivsele käitumisele viitavad korduvad kuriteod. Isik on teadlik oma õigustest, kuid ei pea vajalikuks täita kohustusi, väldib vastutust ning on veendunud, et teised on kohustatud teda aitama. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et E.D väljendab kriminaalset eluviisi ja vangla subkultuuri pooldavaid seisukohti, samas ei teadvusta ta vanglakaristuse olemust ega pea vajalikuks oma käitumist kontrollida. Kinnipeetava tutvusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud isikutest, kellega süüdimõistetu suhtleb vanglas. Kriminaalhooldaja sõnul ei ole E.D hõivatud ei õppimise ega töötamisega. Samuti ei ole ta osa võtnud sotsiaalprogrammidest motivatsiooni puudumise tõttu. Ka kohtus avaldas E.D seisukohta, et ta on piisavalt vana, on ise kõigest aru saanud ja ei pea vanglas pakutavaid programme endale vajalikuks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et E.D puudub piisav tahe oma ellusuhtumise muutmiseks ja oma olukorra parandamiseks. Ta ei ole koostöövalmis, mis on takistuseks kriminaalhoolduse edukal läbiviimisel. Seetõttu ei sobi E.D kriminaalhooldusele, mistõttu kohus jätab E.D temale Harju Maakohtu
15. novembri
16. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ingeri Tamm Kohtunik 3