) § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav S.B – isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud kolm korda: 1) 12.12.2003 Lääne Maakohtu poolt
alusel tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 2) 07.12.2004 Lääne Maakohtu poolt
, § 329 alusel vangistus 7 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuud; 3) 24.09.2007 Pärnu Maakohtu poolt
alusel tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 18 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuud; väärteomenetluse korras karistatud üks kord - 01.09.2003 Lääne PP poolt LS § 741 lg 1, § 7419 alusel rahatrahv 17 040 krooni. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista S.B
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.B politseijaoskonna arestikambris kinnipidamise aeg seoses kainenemisele paigutamisega alates 25.12.2009 kuni 26.12.2009, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus S.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2 (kahe) kuu 28 (kahekümne kaheksa) 1 Ärakiri 1-10-1614 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui S.B 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata S.B katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama oma alalises elukohas *; 3.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Prokuröri poolt kohtus S.B'ale nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka politseijaoskonna arestikambris kinnipidamise aeg seoses kainenemisele paigutamisega ajavahemikul 25.-26.01.2010. a, seega kuulub ärakandmisele vangistus 2 kuud ja 28 päeva.
, 75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.B süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – S.B suhtes on 22.01.2010 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 20/, mis tuleb tühistada. S.B on toimetatud Haapsalu politseijaoskonna arestikambrisse seoses kainenemisele paigutamisega alates 25.12.2009 kuni 26.12.2009 /tl 31-32/, s.o 2 päeva, mis tuleb
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S.B'alt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T. Liiva S.B kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 2004 krooni /tl 40-43/ ja kohtumenetluses summas 1284 krooni, kokku 3288 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ning eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Kuna Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega 15.12.2009 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punkt 19 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, jätab kohus prokuratuuri poolt kaitsjale makstud teise menetlustoimingu riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub S.B'alt väljamõistmisele 540 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 2748 krooni. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.