järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav A.K Ik xxx, x kriminaalkorras karistatud 2-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.K
järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista A.K-lt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni ja 20 senti. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
alusel 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1aastaks, seega omades kehtivat karistust joobes mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis alkoholijoobe seisundis 08.05.2009.a kella 16.45 ajal Pärnumaal Valga-Uulu maantee 119 kilomeetril suunaga Kilingi Nõmme poole mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid . Seega tema, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Prokurör tegi ettepaneku isik süüdi tunnistada
järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära ulatuses (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 12 500 krooni.
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. A.K on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.
Karistuse mõistmisel A.K-le arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. A.K on varem on kriminaalkorras kahel korral karistatud
järgi.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades, et A.K on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid, siis leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et A.K on veel kord võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohtu arvates tuleb mõista A.K-le rahaline karistus keskmises määras. 2 Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 250 päevamäära, s.o 12500 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistav pole tuludeklaratsiooni esitanud ja seega puuduvad andmed tema sissetuleku suuruse kohta. Seega tuleb A.K-le rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks miinimumpäevamäär, s.o 50 krooni. Õiguskorra kaitsmise huvides on kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse ära võtmisega 10 kuuks. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva kahe menetlustoimingu tasu summas 991,20 krooni. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.