4-09-4986/1

4-09-4986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-4986 (2373,09,001295) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.E (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON 1
3. P.E süüdi tunnistada LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi nelja päeva kaupa.
5. P.E-le määratud arest 12 (kaksteist) päeva kuulub P.E valitud päevadel ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest 12 päeva peab olema ära kantud hiljemalt 06.07.
6. Kui menetlusalusele isikule määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 18.05.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1097999 selles, et samal päeval kella 17.00 ajal Instituudi tee 5 juures Harku vallas Harjumaal suunaga Harku poole peatati sõiduauto Mercedes Benz Vito 108D registreerimismärgiga xxx, mida juhtis P.E, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et sõitis juhiloata, kahetseb. Põhjuseks tuttava aitamine. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et väga kahetseb. Oma õigustuseks saab öelda seda, et töötab autode remondiga tuttavatele. Sõber elab Harkus, oli vaja tagavaraosa. Sõber helistas, läks sõitma, sõita oli 200 meetrit. Ei pööranud sellele erilist tähelepanu, kuivõrd on alevikus ja midagi hullu ei juhtu. Linnas ei oleks sõitnud. Määratud trahvide suurusest ei tea midagi. Kohe ei suudaks neid ära tasuda, ehk saab kokku leppida ositi tasumises. Juunis saab tööle, saaks tasuda ära trahvid, teha juhiloa. Ei tahaks aresti, teiseks kui on võimalus, ehk üldkasulik töö või midagi taotlist, tunnistab oma tegu. Kui antakse arest, siis mitte täna kinni pidada, vaid teha, et saaks paari kuu jooksul osadena ära istuda. Vanaema on suremas, on vaja tema juurde minna, ema jalaluu on murtud ja on vaja 5 aastase õe eest hoolitseda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleb karistada arestiga 15 päeva, sest isikul puuduvad rahalised vahendid trahvide kasutamiseks, iga järgnev karistus peab olema raskem eelmisest. On vastu ositi ärakandmisele, menetlusalusele isikule on korduvalt võimalusi antud, teb, milline karistus teda ootab, ei ole objektiivset põhjust aresti ositi ärakandmisele määramiseks. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus ja talle ei ole ka juhiluba välja antud. Menetlusalust isikut on viimase kolme aasta jooksul karistatud samalaadsete rikkumiste eest seitsmel korral, neist neljal korral viimase aasta jooksul ning temale on määratud rahatrahve enam kui 60 000 krooni ulatuses, millised on tasumata, samuti on teda karistatud arestiga. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teo toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juthitmiselt kõrvaldatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega enam kui 60 000 krooni ulatuses, millised on tasumata, samuti on talle määratud lühiajalist aresti. Määratud rahatrahvidele ja lühiajalisele arestile vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja soov trahve tasuda, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Aresti määramise vajadust näitab ka asjaolu, et pärast eelmise aresti ärakandmist peeti ta uue samalaadse rikkumise toimepanemiselt kinni juba vähem kui kahe kuu möödudes, millest saab järeldada, et senised rahatrahvid temale mingit mõju ei avalda. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, takistamaks menetlusalusel isikul vähemalt aresti kandmise ajal mootorsõidukit juhtida ja vähemalt sellel ajal tagada ka turvalisel liikus teistele liiklejatele. Kuivõrd eelmine 10 päevane arest oma mõju ei avaldanud, tuleb kohaldada pikemaajalist aresti sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedasena. Arvestades menetlusaluse isiku perekondlikku olukorda, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise 2 ositi. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3