lg 4 alusel määrata R.R-ile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada R.R katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;
lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 alusel määrata R.R-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) võtta end Tööturuametis töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest ja otsida endale töökoht 2 (kaks) kuu jooksul vabanemisest arvates; 3) pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida raviarsti poolt vajalikuks peetav ravikuur; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Välja mõista R.R-ilt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 17. veebruari 2009. a otsusega nr 1-09-2269 mõisteti R.R süüdi
p 1 järgi ka karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 6 kuud, võrra ning R.Rõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuu pikkune vangistus. Kohtuotsus jõustus 26.02.
a. R.R on kriminaalkorras varasemalt karistatud 4 korral, viimati 19.05.2008. a Tartu Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja pooldab R.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna käitumiskontrollile allutamisega oleks võimalik mõjutada R.R-i elukorraldust õiguskuulekas suunas. Kohtumenetluse poolte seisukohad R.R seletas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda karistuse kandmiselt ning on nõus võtma endale kõik kriminaalhooldaja poolt pakutud kohustused. 2 Prokurör nõustub R.R-i ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamisega. Kaitsja toetab R.R-i ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Kohtuniku seisukoht R.R mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.
lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on
§-i 76 lg 1 p 2 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus R.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsed on asjaolud, et R.R on tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas kindel elukoht aadressil xxx ja toetav võrgustik perekonna näol, kes tagab ka esialgse majandusliku toetuse. Süüdimõistetu on tunnistanud alkoholisõltuvust ning sellest tingitud agressiivset käitumist. Vangla materjalidest nähtub, et R.R on motiveeritud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanema ning ema N.K. on nõus poega aitama alkoholilembusest vabanemisel. R.R-i karistusaeg lõpeb üldistel alustel 15.12.2009. a, seega ligikaudu 3 kuu pärast. Alkoholi kuritarvitamisega ning agressiivse käitumisega on oht kahjustada nii enda kui teiste tervist ja vara. Seetõttu nõustub kohus kriminaalhooldaja seisukohaga, et allutamine käitumiskontrollile annab võimaluse mõjutada R.R-i elukorraldust õiguskuulekas suunas ja samas on kinnipeetaval võimalus tõestada oma suutlikust elada seaduskuulekalt. Suurem on uute kuritegude toimepanemise risk R.R-i puhul juhul, kui ta tarvitab alkoholi. Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata R.R-ile kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb R.R
lg 2 p 4 alusel kohustada Tööturuametis töötuna arvele võtma 2 nädala jooksul alates vabanemisest ning otsima endale töökoha 4 kuu jooksul vabanemisest arvates. R.R tuleb õppida hakkama saada oma sisepingete leevendamisega adekvaatsemal moel. Seetõttu on vajalik süüdimõistetule määrata kohustus osa võtta kõikidest kriminaalhooldaja poolt talle pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest. Kuna agressiivsus on käitumine, mille eesmärgiks on teise isiku asetamine psühholoogiliselt ebameeldivasse olukorda või talle füüsilise valu tekitamine, tuleks selle vältimiseks
lg 2 p 5 alusel pöörduda psühhiaatri poole ja läbida vastav ravi, kui eriala spetsialist seda vajalikuks peab. R.R on selleks nõusoleku andnud. R.R on ärakandmata karistuse osa lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt
§-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.