34

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25 jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-07-16352 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Tõlk Prokurör Marge Ojaäär Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu N.R (isikukood: xxx; viibib xxx Kaitsja Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Jätta N.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista N.R-ilt riigituludesse 300-krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.R 1-07-16352, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja N.R-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.01.2010.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 N.R on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01.07.2008.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg.2 p 4,8 ja § 328 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega 3 aasta 3 kuu ja 22 päevase vangistusega. Vangistuse algus – 21.10.2007.a. ja lõpp 11.02.2011.a. Kinnipidamisasutuses N.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal teda karistati distsiplinaarkorras. Vanglas viibides kinnipeetav õppis Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumis. Vabanemisel kavatseb jätkata õpinguid xxx xxx Vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil xxx, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Vanglas viibides läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsed oskused“ ja osales MTÜ Convictus Eesti korraldatud gruppitöös sõltuvuse teemadel. Läbis toiduvalmistamise algkursused ja keskkonnatehnika lukksepa kursused. Kriminaalhooldusametnik ei toeta N.R-i tingimisi ennetähtaegsed vabastamist kuna N.R puudub vabanemisel kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Kinnipeetav on seisukohal, et töö leidmine ei ole tema jaoks vaatamata eriala ja töökogemuse puudumisele probleem. Ametniku meelest ei taju N.R oma reaalseid võimalusi tööturul konkureerimiseks ning tal on liiga kõrged ootused kohese tööleasumise suhtes. Need asjaolud võivad mõjutada tema toimetulekut ja seaduskuuleka elu võimalikkust vabaduses. Samuti on tal puudulik sotsiaalselt toetav võrgustik, elukohaks oleks ajutine sotsiaalkorter. Kõike eelnevat arvesse võttes on N.R-i ennetähtaegne vabastamine kriminaalhooldusametniku hinnangul hetkel ennatlik. N.R peaks tähtaegselt vabanema 11.02.2011.a. Kinnipeetav saab poole aasta pärast esitada uue taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuni seniajani saab ta jätkata õpinguid vanglas erinevates sotsiaalprogrammides ning suure tõenäosusega on selleks ajaks selgunud täiendav info võimaliku töökoha kohta. N.R taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused N.R-i vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Osales sotsiaalprogrammis. Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht, ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik N.R suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud N.R-i, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et N.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 3 N.R on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega muutnud käitumist. N.R on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani katseajal toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta pole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning katseajal ei suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et N.R-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada keskharidust ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades N.R-i poolt toimepandud kuritegude korduvust, dünaamikat ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määruse 02.03.2010.a №oremreferent