järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Günter Koovit Süüdistatav K.U tõkend – ei ole kohaldatud Kaitsja Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON Tunnistada K.U
järgi süüdi ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on otsuse kuulutamise seisuga 3 kuud. Liitkaristuseks on seega 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 16.02.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör K.U karistamist
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise päevaks so. 30.11.2009.a. seisuga on 5 kuud ja 16 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista vangistus 8 kuud ja 16 päeva. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb K.U mõista talle
MS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas asjas sundraha 6525 krooni, määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 1380 krooni ja ekspetiisikulu 926 krooni. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsust tegeva kohtu õigust määrata menetluskulude tasumine osade kaupa või lükata edasi tasumise tähtaega. KrMS § 423 näeb aga ette, et kriminaalmenetluse kulud nõutakse sisse rahalise karistuse täitmise korras. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule õiguse määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. Seega on täitmiskohtunikul KrMS §-st 423 tulenevalt vastav õigus ka menetluskulude osas. Arvestades, et rahalise karistuse võib ka otsust tegev kohus
alusel määrata tasumisele osade kaupa, leiab kohus, et analoogiat kasutades on võimalik määrata menetluskulu tasumisele 6 kuu jooksul. Sten Lind Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.