Obsah (4)

§ 200§ 331§ 199§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9525 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor

§ 200

lg 2 p 5 ja 199 lg 2 p 4, 5 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07. septembri 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.K Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav F.K sünd 23.07.1977.a, kodakondsuseta, elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxxx, ei tööta, varem karistatud üheksal korral, viimati 29.09.2008.a. Harju maakohtu poolt

§ 331järgi 7 kuu ja 15 päevase vangistusega.

Kaitsja Adv Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

1. septembri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. F.K tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5 – 25 lg 2 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega,

§ 200

lg 2 p 5 järgi 6 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. F.K tunnistati

§ 199

lg 2 p 4, 5 – 25 lg 2 järgi süüdi selles, et ta varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna 17.02.2009.a Tallinnas Xxxxxxxxxx tänaval läks K. U. juurde ja tõmbas selja tagant vägivalda kasutamata ära kannatanu käekoti ning jooksis minema, kuid F.K peeti kinni, mispeale ta koti maha viskas.

§ 200

lg 2 p 5 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 13.02.2009.a Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX maja ees tõmbas M. K. jõuga käest käekoti, kannatanu kukkus vägivalla tõttu. F.K tekitas M. K. füüsilist valu ja raskeid tervisekahjustusi, mille paranemise kestus ületas 4 kuud – õlavarreluu kirurgilise kaela murru, vasaku häbemeluu alumise haru murru ning varalist kahju kokku 2445 krooni. APELLATSIOONI SISU

1. F.K taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega mõistetud karistuse leevendamist. Ta leiab, et tuleb arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust ning ka faktilisi asjaolusid, mida maakohus ei arvestanud. Prokurör väitis kohtus, et kannatanul olid kotisangad keeratud ümber käe. See ei saa aga nii olla, sest enne seda kui tema kotti tiris, võttis kannatanu koti paremast käest vasakusse. Seega ei saanud kott olla ümber käe keeratud. Mis puutub kannatanu kukkumisse, siis ajal, mil tema koti ära tõmbas, oli M. K. veel jalul. Kannatanu üritas talle aga järele joosta, kuid kukkus siis kõvakstallatud lumele. Apellant ei nõustu ka tsiviilhagiga. Mitmed asjad tagastati menetluse käigus, aga hagi on jäänud samaks, nagu oleksid asjad kadunud siiani. Eelnevaid asjaolusid arvestades palub F.K mõistetud karistust leevendada.
2. Apellatsioonile esitas vastuväited kannatanu P. H., kelle hinnangul ei ole F.K süü suurusest tema teo tagajärgedest lähtudes mingit alust karistust kergendada. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
3. Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. Kaitsja leidis, et apellatsioonis vaidlustatakse sisuliselt teo kvalifikatsiooni ning kuivõrd F.K on palju kordi 2 analoogseid kuritegusid toime pannud (võõrastelt kotte käest tõmmanud), kuid mitte kunagi ei ole teda

§ 200järgi karistatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonis esitatud faktilised asjaolud kooskõlas maakohtu poolt igakülgselt analüüsitud ja hinnatud tõenditega, sealhulgas ka F.K enda poolt antud ütlustega. Ei kannatanu M. K., röövimist pealt näinud tunnistaja E. N. ega ka süüdistatav ise ei ole andnud ütlusi, millest tuleneks, nagu oleks kannatanu vahetult enne temalt koti äratõmbamist seda ühest käest teise võtnud. Nimetatud isikute ütlused sündmuse kirjeldamisel on omavahel kooskõlas, mistõttu puudub igasugune alus kahelda tunnistaja E. N. üksikasjalikes ütlustes, millede kohaselt oli vanaproual, keda ta XXXXXXXX XXX XXX maja ees nägi, käekott ümber käe ning et üks pikka kasvu noormees tõmbas koti ära jõuga, millest proua külili kukkus ja lamama jäi. Ükski kohtuistungil kontrollitud tõenditest, sealhulgas ka süüdistatava enda ütlused ei viita sellele, nagu oleks kannatanu M. K. üritanud pärast temalt koti hõivamist süüdlasele järele joosta. F.K on esitanud sellise väite esmakordselt alles apellatsioonis, see ei haaku aga tõendite kogumiga ning on seetõttu hinnatav kui paljasõnaline ja ennastõigustav. Mis puudutab puhtsüdamlikku kahetsust, mida maakohtul tulnuks apellandi arvates kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel arvestada, siis ei kohtueelsel uurimisel ega kohtumenetluses ei ole F.K kahetsust avaldanud /tl 136-137; 214/. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et kergendavad asjaolud F.K puuduvad. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et kuivõrd käesolevas süüdistusasjas on süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul lühimenetlust kohaldatud, siis kriminaalasi on maakohtu poolt vastavuses KrMS §-s 233 sätestatuga lahendatud tunnistajaid välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole F.K avaldanud soovi toimepandu kohta ütlusi anda, kuid on samas ennast süüdi tunnistanud, tsiviilhagi õigeks võtnud ning oma viimases sõnas nõustunud prokuröri poolt öelduga /tl 214/. Ka eelnevat arvestades ei saa süüdistatava apellatsioonis väidetut tõsiseltvõetavaks pidada. F.K poolt toimepandu

§ 200

lg 2 p 5 järgi kvalifitseerimist on maakohus piisaval määral põhjendanud (lk 9), kohtukolleegium nõustub kohtuotsuses esitatud põhjendustega ega pea nende kordamist siinjuures vajalikuks. Kaitsja poolt esitatud väide, et kuivõrd F.K on ka varem tegelenud nn „kotijooksuga“, kuid mitte kunagi ei ole teda

§ 200

järgi karistatud, ei saa olla aluseks süüdistatava tegude hindamisel käesolevas süüdistusasjas. Põhjendamatu on apellatsioon ka tsiviilhagi puudutavas osas. Kannatanu on esialgselt esitanud tsiviilhagi 2 445 krooni ulatuses. Kuivõrd aga osa röövitud asju saadi kätte ja tagastati M. K. /tl 169/, siis maakohus on ka seda oma otsuses arvestanud, tunnistanud põhjendatud hagi suuruseks 1 020 krooni ja selle summa süüdistatavalt välja mõistnud (lk 9). 3 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.09.2009.a otsuse muutmata ja F.K apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 4 Julia Katškovskaja