järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokurör Raul Heido Süüdistatav H.V Kaitsja Elukoht ja aadress: asukoht XXXXXX Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses karistamata Tõkend: puudub riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.V
järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
Käitumiskontrolli ajal on H.V kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
MS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja H.V-lt menetluskuluna 1 500.- (tuhat viissada) krooni sundraha. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, 1-09-5609, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et H.V on õigus tasumisele kuuluvad menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu H.V süüdistatakse selles, et tema 25.09.2009 kella 18.05 paiku Tartumaal, Mäksa vallas, Kaagvere külas asuva Kaagvere Erikooli B-osakonna puhkeruumis viskas sotsiaalpedagoog T.T. ´ile teravaid pliiatseid vastu nägu, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Sellega pani H.V toime
MS § 263 p 1 ja 4 alusel 1260 krooni (määratud kaitsja Aivar Hint´ile makstav kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 420 krooni ja määratud kaitsja Anu Pärtel´ile makstav kaitsjatasu kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 840 krooni). Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav H.V ´ile karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui H.V 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid 2 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et H.V, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et H.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.V süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus välja mõistma KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1380.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et H.V on õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek ja samuti on tema ema Siiri Tamme majanduslik olukord keeruline, siis on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.