← Eesti

1-09-4018/11

Obsah (4)§ 422§ 50§ 73§ 67

1-09-4018 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 9. september 2009.a Tallinn 1-09-4018 Eesistuja Meelika Aava, li

§ 422lg 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 30.

aprilli 2009.a otsus Apelleeritud kohtuotsus lühimenetluses Kannatanu E. K. Apellatsiooni esitaja Indrek Sirk Kannatanu esindaja Rainer Amur Prokurör J.Z XXX, elukoht XXXXXXX XXXXX X-XX, töötab XXXXXXXXXX L., varem Süüdistatav kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Talvi Vaske Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2009.a otsus J.Z-i suhtes

§ 50

lg 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kestuse ning selle tähtaja alguse osas ning teha uus otsus, millega

§ 50

lg 1 alusel võtta J.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kannatanu apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. septembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. 1

(4)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu
  2. aprilli 2009.a otsusega mõisteti J.Z lühimenetluses süüdi

§ 422lg 1 järgi ja karistati 2 aasta 9 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 73

alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks alates 1.

juunist 2009.a.

  1. J.Z mõisteti süüdi selles, et ta
  2. juuni 2008.a. õhtul kella 23 paiku, olles alkoholijoobes ja turvavööga kinnitamata, juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis, millega liikus Tallinnas Rannamõisa teel Tabasalu poolt Tallinna suunas, kaotas Rannamõisa 7b maja juures halbade ilmaolude (vihmane ilm ja märg teekate) ning alkoholijoobest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Toyota Corolla, mida juhtis juhtimisõigust omav ja kaine E. K., kellele tekitati eluohtlik tervisekahjustus - lülisamba II kaelalüli murd. Sellise käitumisega rikkus J.Z järgmisi LE § 76 p 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis.), LE § 68 p 5 (sõidukis, millel on turvavööd, peavad sõitjad olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud) ja LE § 107 (teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides). Oma tegevusega pani J.Z toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus.

  1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab kannatanu E. K. J.Z-ile mõistetud lisakaristuse kestust, taotledes temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist prokuröri poolt esimese astme kohtuistungil taotletud määras, so 1 aastaks. 3.1 Kannatanu põhjendab lisakaristuse raskendamise taotlust eelkõige J.Z-i raske alkoholijoobega ning asjaoluga, et ta tarvitas rahusteid koos alkoholiga ning asus seejärel sõiduautot juhtima. Kannatanu pääses surmast vaid õnneliku juhuse tõttu. Ta viibis neli kuud haiguslehel ning pidi haigena asuma tööle ainult seetõttu, et mitte kaotada töökohta. 3.2 Kui J.Z ei ole juhtimisõigust, siis ei ole tal vaja omada sõiduautot ning tal puudub võimalus alkoholijoobes sõiduki rooli istuda ja hiljem mälukaotust väita. Ehkki kannatanu ei taotle J.Z-ile reaalse vangistuse mõistmist, on ta seisukohal, et J.Z on jäänud sisuliselt karistamata, sest mõistetud vangistusest on ta niigi juba tingimisi vabastatud ja ka juhtimisõigus võetakse ära nii lühikeseks ajaks, et kohtuotsuse kohaselt oleks see peagi kantud.
  2. Apellatsioonile esitatud vastuväidetes vaidleb süüdistatav J.Z apellatsioonile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Oma taotlust põhjendab ta asjaoluga, et on õnnetuse tõttu juba piisavalt kannatanud ning juhilubasid vajab ta laste eest hoolitsemiseks ning oma töö iseloomu. 2

(4)
  1. Ringkonnakohtu istungil prokurör, kannatanu ja tema esindaja toetasid apellatsiooni, süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kannatanu apellatsioon on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.1 Esmalt märgib kohtukolleegium seda, et Riigikohtu lahendites on järjepidevalt väljendatud seisukohta, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-03 – RT III 2003, 5, 53, p 7, Riigikohtu üldkogu
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 – RT III 2005, 24, 248, p 50, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-20-06 – RT III 2006, 15, 137, p 9, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19 oktoobri 2007.a otsus nr 3-1-155-07 – RT III 2007, 36, 288). 6.2.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.

§ 67lg 2 kohaselt arvutatakse lisakaristuse tähtaega aastates ja kuudes.

Seega on lisakaristuse mõistmise minimaalne tähtaeg üks kuu. Apelleeritud kohtuotsusega on J.Z-ilt mootorsõiduski juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks, so lisakaristuse mõistmise minimaalmäära lähedaseks tähtajaks. Kohtukolleegium on seisukohal, et eelkõige J.Z-i süü suurust arvestades ei ole nii lühikese tähtaja kehtestamine millegagi põhjendatud. J.Z rikkus mitut liikluseeskirja sätet ja põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, mille käigus tekitati kanatanule eluohtlik tervisekahjustus. Lisaks tugevatoimelistele rahustitele oli J.Z tarvitanud alkoholi ja seda ilmselgelt palju. Seetõttu ta ei mäleta, palju ta alkoholi tarvitas ja miks ta öisel ajal vihmase ilmaga autoga sõitma läks. Mäletab vaid ühe veiniklaasi joomist. Kohtukolleegium peab aga süüdistatava sellist väidet ennastõigustavaks, sest haiglas teostatud laboratoorse uuringu kohaselt oli tal alkoholisisaldus veres 2,75‰. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a määrusega nr 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 4 kohaselt on joove raske, kui alkoholisisaldus veres on rohkem kui 2,5 promilli. Kohtukolleegiumi hinnangul on üldteada ja ei vaja tõendamist asjaolu, et ühest klaasist veinist rasket joovet ei teki. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väitega, et kannatanu jäi ellu tänu juhusele, sest kuna raske alkoholijoobe tõttu süüdistatav J.Z autoga sõitmist ei mäleta, siis ei võtnud ta midagi ette kokkupõrke vältimiseks ja raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul J.Z-i suhtes selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole, mis võimaldaksid jätta talle lisakaristuse mõistmata või võimaldaksid seda teha sellises määras, nagu seda tegi esimese astme kohus. J.Z-i positiivset isikut ja alaealiste laste olemasolu arvestades peab kohtukolleegium võimalikuks piirduda temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisel 1 aastaga. 3

(4)6.3 Apelleeritud kohtuotsuses on märgitud, et lisakaristuse äravõtmise tähtaega tuleb arvestada alates
  1. juunist 2009.a. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest see on vastuolus kohtuotsuse jõustumist ja täitmist käsitlevate kriminaalmenetlusõiguse sätetega. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. KrMS § 410 lg 1 ja 4 kohaselt pööratakse jõustunud kohtuotsus täitmisele. Kohtuotsuse täitmisele pööramise korral saadab maakohus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse jõustumise kohta. KrMS § 421 kohaselt saadetakse kohtuotsuse ärakiri asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud vajalike dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks. Kuna apelleeritud kohtuotsuses on märgitud lisakaristuse täitmise tähtaeg enne kohtuotsuse jõustumist ja võimalikku täitmisele pööramist, siis kohtukolleegium tühistab kohtuotsuse lisakaristuse tähtaja arvestamise, so
  2. juuni 2009.a osas.
  3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4 ja 338 p 4 tühistab kohtukolleegium süüdistatava J.Z-i suhtes tehtud Harju Maakohtu
  4. aprilli 2009.a otsuse osaliselt ja teeb lisakaristuse mõistmise osas uue otsuse. Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.