Obsah (8)

§ 201§ 209§ 215§ 64§ 65§ 200§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2009. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-2151 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helj

) § 263 p 1,4,

§ 201

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, raskeima karistuse suurendamise teel, 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 18.02.2004.a.

Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (so. 3 aastat ja 21 päeva) ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2007.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.05.

1. a ja lõppeb 08.10.
2. a. K.V on varem kriminaalkorras karistatud:
3. 14.09.
4. a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta;
5. 18.02.
6. a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141’1 lg 2 p 2,

§ 200

lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 4, 7 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 aastat 9 kuud katseajaga 3 aastat; K.V esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja ei nõustu K.V vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna K.V on varem olnud kahel korral kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid viimasel tingimuslikul katseajal ei allunud kontrollnõuetele, pannes katseaja jooksul toime erinevaid seaduserikkumisi ja rikkudes kahel korral ka kohtu poolt määratud lisakohustust. Arvestades ka isiku mitmeaastast narkootikumide tarvitamise staaži, puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et K.V suudaks elektroonilise valve tingimusi korrektselt täita. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K.V avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Prokurör asus kohtuistungil seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole põhjendatud K.V ennetähtaega vabastada. Kohtuniku seisukoht K.V kannab kristust avaliku korra vastase ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest, muuhulgas I astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on K.V temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.

1. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. K.V 2 asub pärast vabanemist elama aadressil xxx. Kriminaalhooldaja on kontrollinud võimalust elektroonilise valve paigutamiseks antud majas ja selgus, et antud eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava emale, Ž. M., kes on ka korteri omanik, on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ning ta on 29.06.
2. a andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Lisaks on elektroonilise valve nõuetega tutvunud ja 29.06.
3. a oma nõusoleku andnud ka kinnipeetava isa K.V.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistuse kandmise ajal on K.V karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral, viimati 21.01.2009. a noomitusega allumatuse eest. K.V on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral. Talle on kahel korral määratud katseaeg, teisel katseajal ei järginud ta kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. K.V kannab karistust vanglas teist korda, mis näitab, et vabadusekaotus ei ole K.V-le preventiivset mõju avaldanud. Seega risk, et K.V võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. Ehkki K.V on olemas kehtivad dokumendid, kindel elukoht, vanemate toetus ja ta on läbinud sotsiaalprogramme kinnipidamise ajal, on tema iseloomustusest nähtuvalt riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel korduv kriminaalkorras karistatus, varasem narkootikumide tarvitamine, käitumiskontrolli rikkumine kriminaalhoolduse ajal ja distsiplinaarkaristused kinnipidamise ajal. K.V vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb materiaalse ja füüsilise kahju tekitamises. Oht on kõige suurem siis, kui K.V on tarvitanud alkoholi või on narkojoobes. K.V on talle mõistetud karistusest hetkel ära kandnud pisut üle poole. Kohtu arvates oleks K.V vangistusest ennetähtaegselt vabastamine käesoleval hetkel ilmses vastuolus ühiskondliku õigustundega. Kohus on veendumusel, et K.V-le on mõistetud põhjendatud ja õiglane karistus. Seega on igati põhjendatud ka mõistetud karistusest valdava osa reaalne ärakandmine, eriti isiku poolt, keda on ka varem karistatud reaalse vangistusega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et K.V ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3