Obsah (6)
§ 199§ 64§ 68§ 65§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-09-9761 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19 märts 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung 15.03.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-9761 Täitmisko
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on
§ 64lg 1 alusel mõistetud 8 kuud vangistust.
Eelvangistuses viibitud aeg arvati
§ 68
lg 1 alusel karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2001.a otsusega mõistetud karistuse 1
(3)ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.2009.a ja lõpeb 10.05.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.02.2010.a. H.Z esitas 16.12.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 05.02.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 15.03.2010.a seisuga on H.Z-i kandmata karistusaeg 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust. H.Z on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 13.12.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 1, § 2101 lg 2 p 1 ja § 2102 lg 2 p 1, 3 järgi 5 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna H.Z-ile on varem antud korduvalt võimalusi kanda karistusi vabaduses. Talle on mõistetud tingimisi karistus 2001. a. Nimetatud karistus on pööratud täitmisele, kuna isik ei tulnud toime kohustuste täitmisega. Katseajal on ta sooritanud uusi kuritegusid, millest võib teha järeldusi, et varem tema suhtes kasutatud meetmed ei ole täitnud oma eesmärki. H.Z on korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Katseajal on tal olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Positiivne on see, et H.Z on karistuse kandmise ajal osalenud programmides, kuid teda on karistatud vanglas distsiplinaarkorras. H.Z ise arvas, et teda võiks enne tähtaega vabastada. Ta on osalenud erinevates programmides ning on saanud vangistuse ajal järele mõelda tehtu üle. Ta saab aru, millised on tema probleemid ning soovib nendega tegeleda ka vabaduses. Tal on ettekujutus tingimustest, mis kaasnevad vabastamisel ja ta on valmis neid täitma.
§ 76
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
H.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. H.Z on varem kriminaalkorras karistatud, ta oli vabastatud tingimisi karistuse kandmisest, kuid ei täitnud kehtestatud nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Vaatamata sellel pidas kohus võimalikuks vabastada ta tingimisi enne tähtaega, kuid ka siis ei suutnud H.Z täita käitumiskontrolli, mistõttu taaskord pööras kohus vangistuse kandmata osa täitmisele. H.Z-i suhtumist talle pandud kohustuste täitmisse iseloomustab kohtu arvates ka see, et peale selle, kui karistus oli pööratud täitmisele ja määratud aeg, millal ta peab ilmuma vanglasse, süüdimõistetu seda ei teinud, vaid tema suhtes 2
(3)tuli kohaldada sundtoomist. Vahepealsel perioodil jõudis ta toime panna veel ka täiendava kuriteo, mille eest talle mõisteti uus karistus. On küll positiivne, et vangistuse ajal on H.Z väidetavalt tegelenud eneseanalüüsiga ja osalenud väga mitmetes programmides ning loodetavasti on nendest abi H.Z-i kohandumisel õiguskuuleka eluga. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et vangistuse ajal on ta jätkuvalt rikkunud kehtestud reegleid ja hetkel omab ta ühe kustumata distsiplinaarkaristuse. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt puudub alus H.Z-i vangistusest vabastamiseks enne tähtaega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, § 432. Kohtunik 3
(3)