S § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 356 tundi; tähtaeg 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks.Tõkend: Elukohast lahkumise keelu kohaldamine alates 06.03.2009.a. RESOLUTSIOON Mõista A.J süüdi KarS § 329 järgi ning karistada 4(nelja) kuulise vangistusega . 2 KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.J ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi s.o.: elab kohtu määratud alalises elukohas;ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista A.J-ilt välja
menetluskulud riigituludesse , s.o kaitsjatasu 1100.-krooni ( üks tuhat ükssada krooni ) ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kaksküm-mend viis) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
lg.1 p.1 alusel õigeks mõista, sest puudub kriminaalmenetluse alus.
sõnastust keegi muutnud ei ole ning kaitsja leiab, et kohtuotsus jõustub peale apellatsioonteate esitamise aega. Igale isikule tuleb kohtuotsuse kuulutamisel selgeks teha , mis ajast kohtuotsus jõustub. 09. veebruaril 2009.a. Harju Maakohus ei selgitanud, millal kohtuotsus jõustub ja otsuses oli kirjas ainult üldine edasikaebamise kord ja tähtajad. Veebruaris 2009.a. oli tegemist kiirmenetlusega ning kaitsja leiab, et edasikaebamise puhul tuleb juhinduda
lg.2,3 , § 254 lg.6 ja §
-4 lg.4 –st , millest lähtuvalt toimub kohtumenetlus kiirmenetluses
-238 või § 239-250 või § 266-317 sätestatud korras, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kaitsja leiab, et tegemist on blanketse normiga ja ainult ühes sättes s.o.
10 päeva peale otsuse kättesaamist, kuna 10 päeva jooksul on isikul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldises korras. Prokurör oma süüdistuskõnes leidis, et A.J-i kuritegu on tõendamist leidnud ja ka õigesti kvalifitseeritud. A.J mõisteti 09.02.2009.a. Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. Kohtuistung toimus kiirmenetluses lühimenetluse sätete alusel ( 1/3 vähendati karistust )Kohus kuulutas kohtuotsuse koheselt peale kohtuistungit, selgitas selle sisu ja ka võimalust apellatsioonõiguse loobumiseks. A.J ise, tema kaitsja ja prokurör loobusid apellatsioonõigusest, mis kanti ka kohtuistungi protokolli . Prokurör leidis, et apellatsioonõigusest loobumise võimalus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järel ongi loodud selleks, et hoida kokku aega ning teisi ressursse, kohus ei pea sellel juhul kohtuotsust põhistama ja jõustub resolutiivosa. Seda on leidnud ka Riigikohus oma kohtumääruses nr. 3-1-1-59-06, mille kohaselt
lg.2, § 410 lg.1 ja § 412 lg.1,2 sätetest tulenevalt jõustub kohtu resolutiivotsus , kui kõik kohtumenetluse osalised peale kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist loobuvad apellatsioonõigusest või ei teavita kohut 7 päeva jooksul apellatsioonõiguse kasutamise soovist.
09.02.2009.a. kohtuotsus jõustus 10.02.2009.a., kuna kõik menetlusosalise loobusid apellatsiooni esitamise õigusest . Toimikus on A.J-i karistusõiend, millest nähtub, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on kantud karistusregistrisse 16.02.2009.a., seega oli kohtuotsus 20. veebruariks 2009.a., kui A.J kinni peeti, jõustunud ja täitmisele pööratud ning tema tegu on õigesti kva-lifitseeritud. Antud kuriteo subjektiivsete tunnuste sisuks on isiku tahtlus, mis esineb 3-s vormis- kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. Prokurör leidis, et A.Jlonskas tegutses kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et võib toime panna õiguserikkumise.A.J oleksid pidanud tekkima küsimused, millal kohtuotsus jõustub ning mis tagajärjed on sellel, kui ta apellatsiooni esitamise õigusest kirjalikult kohtuotsuse kuulutamise järel loobub.Prokurör leiab, et kohtuotsusest mitte arusaamine ja seaduse mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest. Prokurör taotles A.J-i süüdimõistmist ja karistamist 5 kuulise vangistusega, mida ei pöörata KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel 2 aastase katseaja jooksul täitmisele koos KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuete täitmisega. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid : Harju Maakohtu 09.02.2009.a. kohtuotsus /t.l. lk.3-5/ milles mõisteti A.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistati
lg.2 alusel 6(kuue) kuulise vangistusega,mis 4 asendati üldkasuliku tööga 356 tundi ,selle tegemise tähtajaga 1 aasta ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. 20.02.2009.a väärteoprotokolli AB 1063203 /t.l. lk.6/ kohaselt juhtis A.J samal päeval kell 10.58 Harjumaal, Tallinn-Narva maanteel liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit Opel Vivaro, reg. Nr-ga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust . 09.02.2009.a. kohtuistungi protokoll ja kirjalikud loobumised apellatsioonõiguse kasutamisest /t.l. 20-23/, millest nähtub, et kohtuotsuse kuulutamisel on kohtunik selgitanud edasikaebamise korda ja võimalust apellatsioonõigusest loobuda. Protokolli on kantud kõikide menetlusosaliste kinnitused ,et loobuvad apellatsioonõigusest ja lisatud on ka kirjalikud allkirjad selle kohta. Teatisest karistusregistri väljavõttega /tl. Lk. 34-40/ nähtub, et kriminaalasjas nr. 1-09-1838 on Harju Maakohtu otsus tehtud 09.02.2009.a. , jõustunud on kohtuotsus 10.02.2009.a. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus ,kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et A.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, A.J-i tegu vastab KarS § 329 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ja A.J on selle teo toimepanemises süüdi. A.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest s.o. ta on isikuks, keda 09.02.2009.a. karistati Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, kuid kes juhtis 20.02.2009.a. kella 10:58 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn–Narva mnt 62. km-l Tallinna suunas mootorsõidukit Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, omamata juhtimisõigust. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et A.J 20.02.2009.a. juhtis Harjumaal Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit , seda ei eita süüdistatav ka ise. Ka ei eita A.J asjaolu, et Harju Maakohtu 09.02.2009.a. kohtuotsusega mõisteti ta süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 9-kuulise vangistusega ,
lg.2 alusel 6(kuue) kuulise vangistusega,mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi ,selle tegemise tähtajaga 1 aasta ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. Vaidluse all on küsimus sellest, kas 09.02.2009.a. kohtuotsus oli 20. veebruariks 2009.a. jõustunud ja täitmisele pööratud. A.J on antud kriminaalasja uurimise ajal ja väitis kohtuistungil, et Harju Maakohtu kohtuotsus ei olnud jõustunud, samas ei ole ta huvi tundnud selle vastu, millal kohtuotsus jõustub. Ta ei teinud järelepärimisit ARK’i, kas ta juhiluba on kehtiv või mitte. Kui isik on kohtuotsusega süüdi mõistetud, siis peab ta ise huvi tundma, millal otsus jõustub, mida ta teha tohib või mida mitte. A.J oli isiklikult kätte saanud kohtu lahendi,kinnitanud, et talle on kohtuotsus arusaadav. Eriti peaks see küsimus kohtuotsuse jõustumisest tekkima päevakorda siis kui ta ei vaidlusta karistust ning kohtuotsuse kuulutamise järel loobub kirjalikult apellatsioonõiguse kasutamisest. .
lg.5 p.2 kohaselt pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist kohtunik teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab
sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust, sama § 315 lg.6 kohaselt kantakse apellatsioonõigusest loobumine kohtuistungi protokolli ning sama §-I lg.7 kohaselt kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui 7-päevase tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsioonõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes
§-des 311 ja 313 või 314 sätestatu. 5 09.02.2009.a. kuulutas Harju Maakohus kohtuotsuse lõpposa . Toimiku materjalidest nähtuvalt sai A.J kohtuotsuse kätte samal päeval ja nii ta ise, kui ka tema kaitsja ja prokurör loobusid kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest, mida kõik menetlusosalised on kinnitanud ka oma allkirjaga /t.l. lk.23 /. Kohus leiab, et isikul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsiooniteatis ja apellatsiooni kaebus siis, kui ta pole apellatsiooniõigusest kirjalikult loobunud. Kohus leiab, et antud juhul on A.J kaotanud õiguse kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada ja
lg.1 alusel (seda ta ka ei teinud) ,kohtuotsus jõustub , kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses , seega andes
-4 lg.4 st lähtuvalt toimub kohtumenetlus kiirmenetluses
-238 (lühimenetlus ) või § 239-250 (kokkuleppemenetlus) või 251256 (käskmenetlus) või § 266-317 (üldmenetlus) sätestatud korras ning ainult ühes sättes s.o.
10 päeva peale otsuse kättesaamist, kuna 10 päeva jooksul on isikul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldises korras . 09.veebruaril 2009.a. arutati A.J-i kriminaalasja kiirmenetluses lühimenetluse (
-238) sätteid järgides ning käskmenetluse sätteid antud konkreetse kriminaalasja kohtumenetluses ei kohaldatud. Kohus leiab, et eeltoodust lähtuvalt on täidetud KarS § 329 objektiivne koosseis s.o. isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus; see kohtuotsus on jõustunud; kohtuotsus on täitmisele pööratud ning isik hoidis talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. Subjektiivseks tunnuseks on isiku tahtlus, mis esineb kolmes vormis – kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. Arvestades asjaolu, et A.J on isik, kellel ei ole juriidilist haridust, siis ei tegutsenud ta kavatsetult ega otsese tahtlusega, vaid kaudse tahtlusega . Kaudse tahtluse puhul peab isik pidama võimalikuks, et ta võib toime panna mingi kuriteo ning ta peab seda möönma Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.J-i puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kõiki antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , seda ,et isiku süü pole suur , A.J on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus, eelmine karistus on täidetud , siis võib karistada A.J vangistusega alla keskmist määra, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele , kui isik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud 6
lg.1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha .
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, tasu määratud kaitsja osalemise eest moodustab 1100.- krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.