Kriminaalasi nr 1-08-11661 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18.novembril 2008. a., Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja, süüdistatav B.K,

§ 121

järgi, t u v a s t a s: B.K süüdistatakse selles, et tema 22.detsembril 2007.a kella 14.00 paiku lõi isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus Tartus XXX asuvas korteris P.T. tühja klaaspudeliga vastu pead, tekitades kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Sellega pani B.K toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kehaline väärkohtlemise.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Prokurör teeb ettepaneku karistada B.K

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7500 krooni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. B.K süü kehalises väärkohtlemises on tõendatud kannatanu P.T. ütlustega (tl 1), Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjaga (tl 2), kiirabikaardiga (tl 3), tunnistaja A.R. ütlustega (tl 4-5) ja süüdistatava B.K kahtlustatavana antud ütlustega (tl 6-7). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et B.K süü

§ 121järgi on täielikult tõendamist leidnud.

B.K-le on süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb

§ 121

järgi süüdi tunnistada.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.K on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 2-l korral ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. B.K käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.

§121näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. B.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et B.K on tema poolt toime pandud kehalist väärkohtlemist tunnistanud ja seda puhtsüdamlikult kahetsenud, seega on põhjendatud mõista talle karistuseks

§-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus alla sanktsioonis määratud keskmist.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest B.K keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 14) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. KrMS § 180 alusel kuulub B.K-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsja tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.K

§ 121järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ühesaja viiekümne