järgi ja teda karistati vangistusega 3 kuud.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuse järgi 1 aasta 10 kuud ja 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.08.2008.a. ja lõpeb 02.07.2010.a. Võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 25.07.2009.a. D.A on varem kriminaalkorras karistatud: 1. 29.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 ja
lg 1, 2 järgi
15.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
alusel vangistusega 4 kuud;
lg 2 ja § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmiseks 1 aasta ja 6 kuud; 3. 03.11.2006.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 2 alusel vangistusega 3 aastat ja 2 kuud,
Väärteokorras on D.A karistatud 2 korral. Tartu Vanglast D.A kohta väljastatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav viibis enne kinnipidamiskohta sattumist vabaduses 48 päeva. Tartu Vanglas ei õpi ega tööta Vangistuse ajal toetavad materiaalselt ema ja õde, vabastusfondis on 210 kr. Kuritegudest tingituna on hüvitamata tsiviilnõudeid umbkaudu 30 000 kr. Läbinud Viru Vangalas sotsiaalprogrammi Convictus 12 sammu. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta D.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobilik elukoht aadressil xxx. Kinnipeetava väitel on talle garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Tööandjaga peetud telefonivestlusest selgub, et tööandja ei saa garanteerida kinnipeetavale kindlat töökohta, kuna firmal on majanduslikud raskused. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud vangistuses. Vangistuse ajal pani toime uue kuriteo. Tema käitumist on püütud mõjutada ka kriminaalhooldusega, kuid ta ei teinud sellest õigeid järeldusi ning pani toime uue kuriteo tingimuslikul katseajal. Vabaduses olid tal probleemid narkootikumidega. D.A avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et D.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. D.A kannab karistust I astme kuriteo eest Tartu Vanglas. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud aja mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. D.A on vabanedes olemas lähedaste toetus. Positiivne on, et ta on kinnipidamise ajal läbinud sotsiaalprogramme. Teoreetiline võimalus oleks vabanedes saada ka töökoht, kuid see on reaalselt siiski küsitav. Samas peab kohus oluliseks ennetähtaegsel vabanemisel arvestada, et D.A kannab käesoleval ajal vanglakaristust muuhulgas I astme kuriteo eest. Teda on mitmel korral karistatud samaliigiliste, s.o narkootikumidega seotud kuritegude eest. Tõendamist on leidnud, et D.A on ka ise aastaid tarvitanud narkootikume. Viimane karistus on talle mõistetud kuriteo toimepanemise eest kinnipidamiskohas. Seega D.A ei ole ka vangistuse ajal suutnud reeglitest kinni pidada ega piisavalt üles näidanud tahet õiguskuulekaks käitumiseks. D.A on varasemalt olnud ennetähtaegselt vabastatud katseajaga, kuid katseajal on ta toime pannud uued kuriteod. Seega ei ole isik teinud piisavaid järeldusi mõistetud karistusest ega ole suutnud olla seaduskuulekas. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel määraks kohus ta aga kriminaalhooldusele ning kohustaks teda täitma kontrollnõudeid. Seega eeldab karistuse kandmine vabaduses käitumiskontrollile allutatult täpset ja järjepidevat kontrollnõuete täitmist. D.A käitumine karistuse kandmise ajal ei sisenda senini veel veendumust, et ta suudaks sellega toime tulla. Materjalidest nähtuvalt on ilmne, et D.A oli vabaduses tõsiseid probleeme narkootikumidega ning alkoholi liigatarvitamisega, sellele viitavad karistused. Eeltoodud asjaolud on suureks riskiks tema vabanemisel. D.A väidete kohaselt on tal kinnipidamiskohas diagnoositud lümfivähk. Samas ei kinnita seda väidet ükski kohtule esitatud materjal. Süüdimõistetu haigestumisel raskesse haigusse on seaduses ettenähtud erimenetlus ja selleks on vajalik kinnipidamiskoha taotlus, mis põhineb meditsiinidokumentidele. Käesoleval juhul ainult väidetava tervisliku seisukorra alusel, kui puuduvad teised alused, ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik ja põhjendamatu. Juhindudes
MS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta D.A (IK xxx) vabastamata Harju Maakohtu 19.08.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses ja elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista D.A-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.