← Eesti

1-09-15085/6

Ärakiri Kohtuasi nr 1-09-15085 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28.09.2009 Viru Maakohtu Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Aile Siil juuresolekul Kaitsja Lembit Nirgi Prokurör Aita Ploom osavõtul arut

§ 424järgi.

P.D süüdistatakse selles, et tema 15.09.2009 kella 02.30 ajal Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada tn 10 maja juures juhtis sõiduautot xxxx registreerimismärk xxxx olles alkoholijoobes – tõendusliku alkomeetriga mõõtes oli P.D väljahingatavas õhus alkoholisisaldus lõpliku mõõtmistulemusena 0,94 mg/l kohta. Seega P.D, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.D-le karistuseks rahalist karistust 300 päevamäära ulatuses, s.o. summas 15000 EEK, milline juhindudes

§ 66

lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates novembrist 2009 igakuuliselt vähemalt 1500 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.augustiks 2010.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 /kaheks// kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja teatasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kokkuleppemenetluses on järgitud kriminaalmenetluse sätteid, süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista ja karistada teda vastavalt kokkuleppele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 199 lg1 p1; 239-250;301; 313-319; 175 lg1 p 4 ja 9; 179 lg1 p2 kohus Otsustas: P.D süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses, s.o.

summas 15000 (viisteist tuhat) EEK, milline juhindudes

§ 66

lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates novembrist 2009 igakuuliselt vähemalt 1500 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.augustiks 2010.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 /kaheks// kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld P.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank pangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /süüdimõistetu nimi, 109-15085, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista P.D-lt kohtukulud: sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-09-15085 -sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust käsitlevate menetlusnormide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 06. oktoobril 2009. a. №oremreferent Lea Herne 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.