järgi Lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav I.H Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.03.2006 otsusega
järgi rahaline karistus 18 810 krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks; 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.01.2007 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat; 3. Harju Maakohtu 19.11.2008 otsusega
järgi vangistus 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 480 tundi tähtajaga 1 aasta ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuud; Kaitsja Advokaat Talvi Vaske 1 RESOLUTSIOON 1. I.H süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta I.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva I.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.H temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.H järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna talitusse registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada I.H-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.11.
Kohtuistungil süüdistatav I.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • • • • • 16.04.2009 koostatud kannatanu OS ülekuulamisprotokolli kohaselt on tema endine mees I.H vastavalt 01.03.2006 Harju Maakohtu määrusest kompromissi kinnitamise kohta tsiviilasjas nr 2-05-21687 kohustatud maksma elatisraha tema laste J i ja I ülalpidamiseks kokku kuus 3000 krooni. Pärast kompromissi kinnitamist on I.H maksnud OS sularahas 1000 krooni. 2007. aastal pöördus kannatanu kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäituri kaudu ei õnnestunud kannatanul samuti elatisraha saada. Võlgnevus on 16.04.2009 seisuga 138 000 krooni. Lastega I.H suhtleb. Vahel annab taskuraha 25-100 krooni. Varem ostis lastele asju, kuid viimase aasta jooksul pole ta neile midagi ostnud. Kannatanu teab, et ta töötab mitteametlikult. (t/l 17-20, 6-15) 16.04.2009 koostatud kohtutäituri abi Reelika Nuudi tõendist nähtuvalt ei ole OS I.H-lt saanud elatusraha Harju Maakohtu 01.03.2006 määruse alusel kohtutäitur Hille Kudu vahendusel alates täitmisavalduse esitamisest 03.04.2007.a. (t/l 16) Koopia 01.03.2006 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-05-21687, millega kinnitati OS ja I.H kompromiss, mille kohaselt pidi I.H tasuma elatisraha OS J ja I S ülalpidamiseks kokku kuus 3000 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. (t/l 4-5) 24.04.2009 Tööturuameti vastusest järelepärimisele nähtub, et I.H ei ole end registreerinud töötuna. (t/l 34) Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule nähtub, et I.H-le ei ole määratud ega makstud töövõimetuspensioni ja riiklikke hüvitisi. (t/l 44) 04.05.2009 koostatud ARK vastusest päringule nähtub, et 01.07.1994 registreeriti sõiduauto registreerimismärgiga XXX omanikuks I.H. Samuti on I.H registreeritud sõiduauto registreerimismärgiga XXX omanikuna 12.04.2002 ning registreerimistunnistus on taastatud 22.07.2008.a. (t/l 47-48) 08.05.2009 koostatud Swedbank AS-i vastus päringule nähtub, et I.H omas arvelduskontot Swedbank AS-is kuni 28.01.2007.a. (t/l 64-65) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et aastatel 2007 ja 2008 ei ole I.H tuludeklaratsiooni esitanud. 2006.a I.H deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 30122 krooni. (t/l 68) 15.05.2009 koostatud kahtlustatava I.H ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end täielikult süüdi ning lisab, et pole oma endisele naisele OS alimente mitte kordagi maksnud. Samal ajal suhtleb pidevalt lastega ja annab neile sularaha. Ta on töötanud ametlikult kui ka mitteametlikult. Elatisraha pole tal olnud võimalik maksta, sest ta on saanud töötasu 4000-9000 kuus ning pidi sellest maksma üürikorteri ja muud 3 elamiskulud. Raha on ta kulutanud ka oma lastele nendega kohtudes. Alates 2009 märtsist on tal uus perekond. 01.04.2009 sündis poeg. Naine on dekreetpuhkusel, ei tööta ning on tema ülalpidamisel. Võimalusel, niipea kui ta leiab tööd, hakkab kustutama alimentide võlgnevust ning maksma alimente. (t/l 27-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava I.H süüd tunnistavad ütlused, kannatanu OS ütlused, vaadanud läbi kohtutäituri tõendi võlgnevuse kohta, andmed süüdistatava elatustaseme kohta, kohtumääruse ärakirja, Tööturuameti, Sotsiaalkindlustusameti, ARK ja Swedbank AS- i vastuseid järelpärimistele, asub seisukohale, et süüdistatava I.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatava ütlustest nähtuvalt soovib ta niipea kui võimalik elatisraha oma laste ülalpidamiseks maksma hakata. Tööturuameti vastuse kohaselt pole I.H end Tööturuametis registreerinud töötuna. Samuti on kahtlustatav ka ise tunnistanud, et pole elatusraha maksnud, kuid on käinud mitteametlikult tööl saades palka 4000-9000 krooni. Kohus leiab, et I.H pidanuks jõustunud kohtulahendit täitma, so igakuiselt tasuma OS laste ülalpidamiseks elatusraha. Toimiku materjalidest nähtuvalt I.H seda kohtuotsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud elatusraha laste ülalpidamiseks. Süüdistatava ütlustest võib teha järeldusi, et tal puudusid sissetulekud elatisraha maksmiseks. I.H tunnistab, et on töötanud mitteametlikult ning saanud palka 4000-9000 krooni kuus. Samas on ta elatisraha maksnud vaid ühel korral summas 1000 krooni. Lastele taskuraha andmine ei ole kohtuotsuse täitmine, kuivõrd süüdistatava märgitud väikesed summad ei ole võrreldavad kohtu poolt välja mõistetutega ning taskuraha andmine maiustuste ostmiseks ei ole võrdsustatav elatusrahaga, mis läheb laste ülalpidamiseks, so laste esmatarbevahendite ostmiseks ja olmevajaduste rahuldamiseks, tagades samal ajal lapse normaalse arengu ja koolikohustuse täitmise võimaldamise. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Seetõttu leiab kohus, et I.H käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
Kohtueelsel menetlusel on kriminaaltoimikus leiduvatest kannatanu ülekuulamisprotokollidest näha, et kannatanul on süüdistatava vastu varalisi nõudmisi, mis iga ülekuulamise järgselt on suurenenud. Samas ilmneb, et summade suurused tulenevad kohtutäituri teatistest võlgnevuse kohta. Kohus asub seisukohale, et kohus ei saa taoliste teatiste ja kannatanu ütluste alusel otsustada tsiviilhagi küsimust, kuivõrd tegemist on juba aastaid tagasi alustatud täitemenetlusega ja seega tulenevad rahalised nõuded jõustunud kohtumäärusest ning
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuse arutamisel ei saa kohus veel kord elatusraha kannatanu kasuks välja mõista, kuivõrd see on juba välja mõistetud ning tegemist on kohtuotsuse täitmata jätmisest tuleneva võlgnevusega. Sellise rahalise kohustuse täitmata jätmine aga tingibki kriminaalmenetluse alustamise
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ja inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist 4 karistust kohaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus leiab, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.