MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle I.P, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, sealhulgas 12.01.2009, 03.04.2009, taas 28.10.2009 kella 21.03 ajal püüdis Tallinnas Põhja pst 17 asuvast „Rimi“ kauplusest ära võtta grillitud kanakintsud maksumusega 41,55 krooni ja Rakvere rulaadi maksumusega 54,31 krooni, kokku kaupa maksumusega 95,85 krooni, möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega alustas I.P vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. 2 Sellega pani I.P toime KarS § 199 lg 2 p9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav I.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et kuna pool aastat ei olnud tööd, kasvas korteri üürivõlg suureks ja kogu palk läks võlgnevuste tagasimaksmiseks. Oktoobri lõpus tegi rahade osas valearvestuse ja söögiraha enam ei jätkunud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Episood 03.04.2009.a: 03.04.2009 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 03.04.2009 peeti A-Selver AS-i kauplusest aadressiga Sõle 51 kinni isik, kelle juurest avastati A-Selver AS-ile kuuluvat kaupa summas 99,485 krooni. (t/l 2 kr asi 1-09-5418) 03.04.2009 koosatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 03.04.2009 peeti ASelver AS-i kauplusest aadressiga Sõle 51 kinni I.P, kes jättis kauba eest maksmata summas 99,485 krooni. (t/l 3 kr asi 1-09-5418) 03.04.2009 koostatud tunnistaja E H ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema viibides 03.04.2009 kell 11.30 oma tööpostil, kaupluses Pelgulinna Selver, aadressil Sõle 51, jälgis turvaruumis valvekaamerate monitore. Nägi, kuidas kollaste triipudega sinises jopis, hallides pükstes ja sonimütsis keskealine mees pistis kilekotti NIVEA kreemi. Seejärel võttis ta valmistoiduosakonna köögiletist grillkana, läks edasi müügisaali ja asetas selle samuti kilekotti. Tunnistaja nägi valvekaamerast, kuidas meesterahvas möödus kassadest ega ei tasunud nende kahe kaubaartikli eest. Läbivaatusel avastati tema juurest grillkana ja kreem NIVEA, mille eest oli tasumata. Varastatud kauba maksumus oli 99.48 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4-6 kr asi 1-09-5418) 04.04.2009 koostatud kahtlustatava I.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 03.04.2009 õhtul läks kauplusesse Pelgulinna Selver, et endale midagi süüa osta. Tal oli kaasas raha, kuid seda oli väga vähe. Ta võttis riiulilt Nivea kätekreemi ja otsustas selle varastada. Ta pani selle kreemi oma kollast värvi polüetüleenkotti. Siis võttis veel kana ja pani ka selle kilekotti. Siis läks kassase ja maksis nende toiduainete eest, mis olid tal korvis. Pärast kassat tuli tema juurde turvamees. Turvaruumis paluti tal kõik ostetud kaubad välja laduda ja esitada ostukviitung. Ta võttis kõik toidukaubad kilekotist välja ja tunnistas, et oli varastanud kreemi ja kana. (t/l 11-15 kr asi 1-09-5418) 08.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat, millel oli kaupluse Selver turvakaamerate videosalvestus. Ajavahemikus kella 21:42:34 kuni 21:43:49 oli videosalvestuselt näha, kuidas kassa juures seisis heledates dressipükstes, sinise-kollast värvi jopes ja nokkmüts peas meesterahvas, kes maksis kassasse kauba eest raha, läbis turvaväravad ja lahkus. Teise videosalvestuse pealt oli näha, kuidas sama meesterahvas läks müügisaalis olevatest riiulitest mööda. Tema käes oli ostukorv, kuhu oli pandud kilekott. Meesterahvas võttis kaupa riiulitelt. Ajavahemikul 21:28:59 kuni 21:29:24 tehtud videosalvestuselt oli näha, kuidas sama meesterahvas võttis riiulilt kreemi, vaatles seda ning läks ära. (t/l 19-23 kr asi 1-09-5418) Väljatrükk 12.09.2008 otsusest väärteoasjas nr 2318,08,011025, millega I.P-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 300 krooni.(t/l 34-35 kr asi 1-09-5418) 3 Väljatrükk 12.01.2009 otsusest väärteoasjas nr 2318,09,000447, millega I.P-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 360 krooni.(t/l 36-37 kr asi 1-09-5418) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 2,05 krooni. (t/l 39 kr asi 1-09-5418) Episood 28.10.2009.a: 28.10.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 28.10.2009 peeti kinni nende kauplusest kassad läbinud isik, kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa 95,85 krooni väärtuses. (t/l 2 kr asi 1-09-18661) 28.10.2009 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt 28.10.2009 Rimi Supermarketi kaupluses kinnipeetud isiku juurest leiti rikkumata kaupa kogumaksumusega 95,85 krooni. (t/l 3 kr asi 1-09-18661) 28.10.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et 28.10.2009 kell 21:03 I.P väljus Põhja pst. asuvast Rimi Supermarketist jättes tasumata kauba eest 95,85 krooni. Rikkumata kaup on tagastatud kauplusele. (t/l 4 kr asi 1-09-18661) 28.10.2009 koostatud tunnistaja A S ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema viibides 28.10.2009 kell 21:03 oma tööpostil, kaupluses Põhja Rimi Supermarket märkas meesterahvast, kes pani oma kilekotti kaupa. Meesterahvas möödus kassadest jättes kauba eest maksmata ning ta peeti kinni turvakontrolliks. Turvakontrolli käigus avastati meesterahva juurest grillitud kanakintsud ja Rakvere rulaad. Kaup on tagastatud kauplusele. (t/l 5-6 kr asi 1-09-18661) 29.10.2009 koostatud kahtlustatava I.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.10.2009, õhtul, umbes kella 21:00 paiku oli ta kaupluses Rimi, võttis kanakintsud ja rulaadi, pani need omale kilekotti ja möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Peale seda peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Toiduained varastas kuna tahtis süüa. Kahetseb tehtut. (t/l 10-12 kr asi 1-09-18661) Väljatrükk 12.01.2009 otsusest väärteoasjas nr 2318,09,000447, millega I.P-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 360 krooni.(t/l 17 kr asi 1-09-18661) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I.P süüd tunnistavaid ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, Rimi Eesti Food AS-i avaldust, tunnistajate E H ´i ja A S ´i ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akte, õigusrikkuja kinnipidamise akti, asitõendi vaatlusprotokolli, väärteoasjade nr 2318,08,011025 ja 2318,09,000447 otsuste väljatrükke, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli varem korduvalt vargusi toime pannud. Seega oli I.P KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 03.04.2009 püüdis I.P varastada A-Selver AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtuses 99.48 krooni, milline süütegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd peeti koos varastatuga kinni. Samuti püüdis 28.10.2009 I.P varastada Rimi Food AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtuses 95,85 krooni, milline süütegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd peeti koos varastatuga kinni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikus leiduvatest isikuandmetest nähtuvalt on süüdistataval sissetulek olemas. Samas näitab varguste toimepanemine, varastatu väärtus ja see, et tegemist on olnud toiduainete vargusega seda, et tegelikkuses süüdistataval kas sissetulek puudub või on see ebapiisav. Seetõttu leiab, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varavastase kuritegude eest kokku 2 korda, samuti varavastaste väärtegude toimepanemise eest kaks korda. Seetõttu, arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo iseloomu, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava eesmärk oli varastada vallasaju, mille maksumus ei olnud kuigi suur, siis on süüdistatava süü väike, samuti on süüdistatav oma süütegusid kahetsenud, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades seda, et süüdistatavat on kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest ja kahel korral varavastaste väärtegude toimepanemise eest, siis leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.