Obsah (9)

§ 76§ 75§ 121§ 346§ 64§ 65§ 68§ 199§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 9. detsembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15978 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Eveli

§ 76

lg 4 alusel määrata B.G-le ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema alates tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada B.G katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 alusel määrata B.G-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

1. otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest arvates. Edasikaebamise kord 1 Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15978 tunnistati B.G süüdi

§ 121

järgi ja karistati 2 aasta pikkuse vangistusega;

§ 346

järgi karistati rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2500 krooni.

§ 64

lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust 01.03.2004.

a Tallinna Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud ja 21 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti B.G-le 2 aastat 8 kuud ja 21 päeva vangistust ning iseseisvalt täideviidav rahaline karistus 2500 krooni.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.

1. a ja lõpeb 31.07.
2. a. B.G on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 01.03.
3. a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4-§ 25 lg 2;

§ 200

lg 2 p 4 järgi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest vabanes 10.04.

1. a ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, ärakandmata osa 8 kuud ja 21 päeva. Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega jäeti B.G Harju Maakohtu 29.02.
4. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kriminaalhooldaja pooldab B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna katseajal on võimalik hinnata B.G püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtumenetluse poolte seisukohad B.G seletas, et ta soovib vabanemisel tööle minna, et saaks kahjusid hüvitada. Ta on piisavalt vana, et oma elu muuta ja suudab teha teisi valikuid. Vabaduses suudab ta ilma alkoholita hakkama saada. Prokurör on seisukohal, et B.G ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, teda on korduvalt karistatud ja viimase kuriteo pani ta toime pool aastat pärast seda, kui ta oli karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanenud. Vabaduses puudub tal kindel töökoht. Täitmiskohtuniku seisukoht B.G-le Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a otsusega mõistetud karistusele liideti

§ 65lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 01.03.2004.

a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Tallinna Linnakohtu

1. märtsi
2. a otsusega tunnistati B.G muuhulgas süüdi

§ 200lg 2 p 4 järgi, mis on esimese astme kuritegu.

Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega jäeti B.G Harju Maakohtu 29.02.
3. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest, s.o 2 aasta 8 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2 Nimetatud kohtumäärus jõustus 05.05.
4. a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Vastavalt

§-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.

1. a ja lõpeb 31.07.
2. a. Käesolevaks ajaks on B.G kantud enam kui 2/3 karistusajast ning ennetähtaegsest tingimisi vabastamata jätmisest on möödunud enam kui kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus B.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et B.G on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. B.G on varem katseajal toime pannud uue kuriteo ning teda on vangistuse kandmise ajal karistatud 2 korda distsiplinaarkorras, kehtiv karistus on 17.04.

1. a - noomitus ebatsensuursete sõnade kasutamise eest suhtlemisel vanglaametnikuga. Arvestades seda, et B.G on vangistust kandnud 2 aastat ja 2 distsipliinirikkumist ei ole tõsise iseloomuga, ta on osalenud tööhõives, võib tema käitumist karistuse kandmise ajal hinnata rahuldavaks. B.G vabaneks üldalustel 31.07.
2. a. Kui isik määrata käesoleval ajal kriminaalhooldusele, oleks seda võimalik teostada ühe aasta jooksul, mis tähendaks, et kontroll pikeneks, võrreldes üldalustel vabanemisega. Arvestades B.G varasemat minevikku, on tema puhul põhjendatud pikema kontrolli kehtestamine. Kohus usaldab spetsialisti - kriminaalhooldusametniku hinnangut, et käitumiskontrolli kohaldamine on B.G suhtes praegu kõige otstarbekam meede ja võimaldab tal näidata, et on asunud paranemise teele. B.G on olemas toetavad lähedased, elukoht ja soov oma elu muuta. Tema varasemad kuriteod on seotud vägivallaga ning sellega seotud riskide maandamiseks on B.G läbinud vanglas agressiivsuse asendamise treeningu. B.G on kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetava ema ja venna sõnul on B.G alkoholilembene. Seega on kõige suurem uute kuritegude toimepanemise risk B.G puhul juhul kui ta tarvitab alkoholi. Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata B.G-le kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Arvestades x valla asukohta, võib olla töökoha leidmine elukoha läheduses raskendatud, kuid töötuna aega veetes on uute kuritegude toimepanemise risk suurem ning süüdimõistetul tuleb teha tõsiseid pingutusi, et endale tööd leida. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb B.G

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt 1 kuu pärast vabanemist.

B.G ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Kohtunik 3