Obsah (5)

§ 199§ 266§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2009.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-1126 Kohtukoosseis Malle Preimer Meelika Aava ja Julia

§ 199lg 2 p 4, 7, 8; 266 lg 2 p 1, 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 07.

oktoobri

1. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.E Süüdistatav K.E sünd. xxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxx varem üheksal korral karistatud RESOLUTSIOON
2. Jätta K.E apellatsioon Pärnu Maakohtu
3. oktoobri 2009.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
4. K.E tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi ja karistati 2 aastase vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi 8-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 07.02.2008.a ja Viru Maakohtu 05.05.2009.a otsustega mõistetud karistus 1 aasta ja 8 kuud vangistust kaetuks käesolevas süüdistusasjas mõistetud karistusega ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest arvati maha eelmiste kohtuotsustega mõistetud ärakantud karistus 1 aasta ja 8 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 01.12.2008.a 2. K.E esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles leiab, et talle mõistetud karistus on karistusseadustiku sätetega vastuolus, kuivõrd

§ 65

sätteid saab kohaldada ainult juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamst toime teise kuriteo. Teda tunnistati aga süüdi kuritegudes, mis olid tuvastatud juba 2007.a, so 2 aastat varem kui toimus kohtuprotsess. Temale liitkaristuse mõistmine

§ 65lg 1 alusel oli seadusevastane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
2. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete rikkumisega. Sellistele rikkumistele apellant ei viita ning kokkuleppemenetluse normide rikkumist ei tuvastanud ka kohtukolleegium.
5. Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatüki
7. jao rikkumiseks.
8. Prokuröri, süüdistatava K.E ja tema kaitsja poolt on 07.10.2009.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu ja selle kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ning samuti üldkaristuse liik ja määr, nagu seda nõuab KrMS § 245 sätestatu /tl 149-152/. Kohtuistungil on K.E kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, sealhulgas karistus, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, jääb ka kohtus kokkuleppe juurde. K.E kaitsja on samuti kinnitanud, et jääb kokkuleppe juurde, kokkulepe on seaduslik /tl 168/. 2 Kohus on kokkulepet järgides K.E süüdi tunnistanud ja mõistnud karistuse, liitkaristuse mõistmisel järginud täpselt

§-s 65 lg 1 sätestatut.

1. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus K.E kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Julia Katškovskaja