Obsah (8)

§ 199§ 331§ 200§ 64§ 238§ 68§ 25§ 56

1-09-9525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-9525 (09230102684) Kohtunik J

§-de 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4, 5 ja 200 lg 2 p 5 järgi lühimenetluses Anneli Lumiste B.E Isikukood: XXX, elukoht: xxx, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud; - 20.12.1994.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; - 11.01.1995.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 1900 krooni; - 28.03.1996.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 3 rahatrahviga 750 krooni; - 30.10.1998.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 8 kuulise vabadusekaotusega; - 29.10.1999.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 115 lg 2 p 2, 3; KrK § 115-1 lg 1 järgi 3 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega; - 12.09.2000.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 4 kuulise vabadusekaotusega; - 30.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3; KrK § 176 lg 1 järgi 4 aastase vangistusega; - 02.10.2006.a. Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 järgi 2 aastase vangistusega; - 29.09.2008.a.

Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 331järgi 7 kuu 15 päevase vangistusega.

Karistus kantud ajavahemikul 20.03.2006.a. kuni 03.11.2008.a. 2 tõkend – vahistamine (kohaldatud 20.03.2009, kahtlustatavana kinni peetud 19.03.2009; 17.02.2009); Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi B.E

§ 199lg 2 p-de 4 ja 5-25 lg 2 järgi ning karistada 1aastase vangistusega.

Tunnistada süüdi B.E

§ 200

lg 2 p 5 järgi ning karistada teda 6-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada B.E-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada B.E karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1- päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks lugeda 19.03.

1. B.E suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid :- salvestused 3-l CD-l (toimiku materjalide juures) – jätta kriminaalasja juurde. – jope - tagastada omanikule B.E-le otsuse jõustumisel ja karistuse ärakandmisel; – mobiiltelefoni SIM-kaart ZEN - hävitada otsuse jõustumisel kui väärtusetu asi. -B.E elukohas Madala 10-14 Tallinnas läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed – kaks musta käekotti, SIM-kaart ZEN nr EE21090730080342, SIM-kaardi ümbrised tel nr +37256388314 ja +37256724385 juurde, 5 cm pikkune hobuseraud, rulldeodorant, küünekäärid, ühekordne žilett, pastapliiats, kaart Peterburg 98 RUS, metallist sigaretikarp asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis - tagastada omanikule B.E-le otsuse jõustumisel ja karistuse ärakandmisel. -B.E elukohas xxx läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed – plastmassist purk läbipaistva vedelikuga, fooliumitükid, kilekotid minigrip 3 tk pulbri ja kahe tabletiga juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitatud kui väärtusetu asi. - asitõend – märkmik – juhindudes KrMS § 124 lg 3; § 125; § 126 lg 3 p 2 tagastatud omanikule MK´ile. - Asitõend – mobiiltelefon №kia 3410 IMEI 351541007708520 - juhindudes KrMS § 124 lg 3; § 125; § 126 lg 3 p 2 tagastatud omanikule MK´ile. Välja mõista B.E-lt tsiviilhagi katteks MK seaduslike pärijate kasuks 1020 3 krooni. Välja mõista B.E-lt riigituludesse menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; ekspertiisikulu 2875.- (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; koopiate tegemisega kaasnenud kulud 201.- (kakssada üks) krooni ja kaitsjatasu 3010.20 (kolm tuhat kümme) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: B.E, 1-09-9525, menetluskulud. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 30.09.2009.a. SÜÜDISTUS B.E süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja röövimise, 17.02.2009.a. kella 10:00 paiku Tallinnas, Telliskivi 60a juures, läks B.E KU juurde ning tõmbas tema selja taga olles ilma füüsilist vägivalda kasutamata kannatanu vasakust käest koti, väärtusega 150 krooni, milles oli mobiiltelefon №kia 1112, väärtusega 425 krooni, IDkaart, pangakaart, messingist käevõru, väärtusega 150 krooni, mustas nahkkotis piibel, väärtusega 200 krooni, laulik, väärtusega 50 krooni, toiduained, väärtusega 25 krooni, nahast mapp dokumentidega, väärtusega 100 krooni, sularaha 5 krooni ning jooksis koos nende esemetega ära minema nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid kuna tema tegevust märgati ja ta peeti kinni, lõpetas oma tegevuse ja viskas koti maha, millega püüdis kannatanule KU tekitada kahju summas 1180 krooni kuid vargus jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Seega B.E, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata, pannes sellega toime varguse katse, s o

§ 199lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 13.02.2009.a kella 15:30 kuni 16:00 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 193 maja ees, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, tõmbas MK`ilt käest käekotti jõuga ära ning kuna MK ei lasknud kotti lahti, kukkus ta B.E tegevuse – kotist tõmbamise tõttu külili maha. B.E võttis kannatanult ära ja omastas käekoti, maksumusega 300.- krooni, milles olid prillid koos prillitoosiga maksumusega 1000.- krooni; kaks kimpu võtmeid; taskumärkmik maksumusega 25.- krooni; kalkulaator maksumusega 100.- krooni; mobiiltelefon №kia maksumusega 400.- krooni; peenrahakott maksumusega 450.- krooni; sularaha 175.- krooni suuruses summas; Hansapanga deebetkaart ja Seeniorkaart ja ID-kaart kannatanu nimele ning kliendikaardid. Antud teoga tekitas B.E MK füüsilist valu ja raskeid 4 tervisekahjustusi, mille paranemise kestus ületab 4 kuud – õlavarreluu kirurgilise kaela murru, vasaku häbemeluu alumise haru murru ning varalist kahju kokku 2445 krooni. Seega B.E, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, tekitades raske tervisekahjustuse, pani toime

§ 200lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID. 17.02.2009 varguse katse KU´ilt - kannatanu KUi ütlustest nähtuvalt kõndis 17.02.2009 kella 10.00 paiku Tallinnas mööda Telliskivi tänavat Säästumarketi poole, ületas rongitee, pööras paremale Balti jaama viivale teelõigule. Kuulis seljataga samme ja järgmisel hetkel rabas keegi kahel korral vasakus käes olnud kotti ning teisel korral õnnestus kott kätte saada. Koti tõmbamise ajal füüsilist valu ei tundnud ja muud füüsilist kontakti meesterahvaga ei olnud, kehavigastusi ei tekitatud. Koti varastanud meesterahvas oli tundmatu, umbes 30 aastane, väikese kitsa näoga, teravate nöojoontega, ühtegi sõna ei rääkinud, umbes 175 cm pikkune, seljas oli tumehalli värvi jope, peas kapuuts võib olla ka müts, jalas tumesinised teksapüksid. Meesterahvale järele joostes märkas, et meesterahvas pööras paremale Telliskivi Säästumarketi poole ning kadus rongi taha. Rongile lähemale jõudes tulid rongi tagant välja kaks helkurvestides töömeest, ühe käes oli kott mis koheselt tagastati. Koti varastanud noormees oli maha surutud kahe noormehe poolt ja üks helistas telefoniga. Kohale jõudis politsei. Kott, mida taheti varastada, oli pruunist kunstnahast ja pooleldi tekstiilist, väärtusega 150 krooni, kotis oli veel mobiiltelefon NOKIA 5110 ( täiendaval ülekuulamisel täpsustanud, et №kia 1112), väärtusega 500 krooni, ID kaart, SEB deebetkaart, messingist käevõru väärtusega 150 krooni, mustas nahkkotis piibel, väärtusega 200 krooni, laulik väärtusega 50 krooni, toiduesemed väärtusega 25 krooni, nahast mapp dokumentidega väärtusega 100 krooni ning sularaha 5 krooni. Koti varastanud meesterahva tunneks ära (I kd, tl 4, 6); - äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tunneb kannatanu KUära fototabelist nr 1 fotolt nr 2 isiku (B.E), kes varastas käest koti 17.02.2009 Telliskivi 60a juurest (I kd, tl 9-12); - tunnistaja JM ütlustest nähtuvalt töötas ta 17.02.2009 enne lõunat Telliskivi tänaval, kuulis naisterahva karjumist: anna mu kott tagasi ja oli näha kui üks meesterahvas jooksis koos kotiga Telliskivi Säästumarketi poole. Järgi joostes viskas meesterahvas koti maha, pööras ümber ja hakkas teisele poole jooksma. Võttis mahavisatud koti üles, andis naisterahva kätte tagasi ja jooksis meesterahvale järgi. Koos tööl olnud Veiko Vader pidas meesterahva kinni. Meesterahvas oli umbes 180 cm pikk, tavalise kehaehitusega, vene keelt kõnelev, umbes 30 aastane. Mahavisatud kott oli pruuni värvi (I kd, tl 14); - äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tunneb tunnistaja JM ära fotolt nr 3 isiku (B.E), kelle 17.02.2009 Telliskivi tänaval kinni pidas (I kd, tl 16-19); - tunnistaja MJ(J ) ütlused, millest nähtuvalt sõitis 17.02.2009 hommikul koos oma sõbra JT Telliskivi tänaval suunaga Mööblimaja poole. Nägid, kui kaks helkurvestides töömeest ajavad taga ühte meesterahvast, otsustas appi minna, hüppas autost välja, üritas meesterahval tee tõkestada. Jooksis meesterahvale ette, kohale jõudsid ka helkurvestides mehed, üks helkurvestides mees võttis meesterahva kinni, koos sõbraga aitasid meesterahvast kinni hoida. Kirjeldada seda meesterahvast ei oska (I kd, tl, 21); - kahtlustatava B.E ütlused, millest nähtuvalt kõndis 17.02.2009 kella 09.30 ajal Telliskivi tänaval, tema ees kõndis naisterahvas, lähenes naisterahvale seljatagant ja rebis tema vasakust käest koti, füüsilist vägivalda ei kasutanud. Koti saanud, jooksis Telliskivi 57 suunas, kus pidasid ta kinni kaks raudteetöölist, kes kutsusid ka politsei. Möödus auto, kust hüppasid välja noormehed ja aitasid kinni pidada. Kotti vaadata ei jõudnud. Kuriteo soorita seoses rahapuudusega ning isiklikke probleemidega. Koti vargust eelnevalt ette ei planeerinud ( I kd, tl 30). 13.02.2009 koti röövimine MK´ilt. 5 - kannatanu MKütlused, millest nähtuvalt käis 13.02.2009 kella 15.30 –

1. 00 Vilde tee ja Mustamäe tee ristmiku läheduses asuvas Szolnoki kaupluses. Jõudes Mustamäe tee 193 poole majani tundis, et rebitakse ära vasakus käes olnud musta värvi nahast sametise materjaliga kokku õmmeldud keskmise suurusega käekotti maksumusega 300 krooni. Püüdis kotti kinni hoida, kuid seda sikutati edasi ja tiriti maha vasaku külje peale. Tundis tugevat valu ja ei suutnud selle tõttu üles vaadata selle poole kes oli kotti sikutanud. Peale kukkumist tuli juurde 20-25 aastane vene keelt kõnelev noormees, küsis veen keeles, kas varastati midagi, pani käe mobiiltelefoniga kõrva juurde ja ütles, et kutsub politsei. Kuulis kuidas Mustamäetee 193 viiekordsest majast hüüdis keegi eesti keeles sellele noormehele, et ta varga kinni püüaks, noormees vastas, et jookseb vargale järele. Möödakäivate inimeste poolt aidati ta üles, sai helistada oma lastele, kes sulgesid pangakaardi ja ID kaardi, kutsuti kohale politsei. Ei olnud võimeline liikuma ja kiirabi toimetas PERH Mustamäe korpusesse. Ei näinud, kes käekoti käest rebis, ei tea kas see oli naine või mees, ei näinud kahtlasi isikuid enda lähedal liikumas enne koti käestrebimist. Kukkumise tagajärjel sai vasaku õlavarreluu murru ning häbemeluu murru ja jäeti haiglaravile. Käekotis olid järgmised esemed: kirsipunase vutlari sees kuldse raamiga optilised prillid, maksumusega üle 1000 krooni; vanemat tüüpi mobiiltelefon NOKIA, mille maksumust ei tea, võib olla umbes 400 krooni; väike nahast musta värvi peenrahakott, maksumusega 450 krooni; sularaha ca 150-170 krooni; Hansapanga deebetkaart, ID kaart, igasugused kliendikaardid, kokku kahju ca 2400 krooni. Hiljem tuli meelde, et kotis oli veel seeniorikaart, kaks kimpu korterivõtmeid, kalkulaator musta värvi, maksumusega 100 krooni, taskumärkmik, maksumusega 25 krooni, kuhu oli kirjutatud endine ja hiljem praegune aadress, sõprade, sugulaste aadressid, sünnipäevad, pulmapäevad, mõned sUapäevad. Haiglas olles sai tagasi ID kaardi ja kliendikaardid, mis haiglatöötaja sõnade kohaselt oli leitud Lepistiku trollipeatuse prügikastist. Hiljem leidis poeg Lepistiku pargist prillid koos prillitoosiga ja kaks võtmekimpu. Varaline kahju oli kokku 2445 krooni, soovib esitada tsiviilhagi summas 1445 krooni. Peale kuritegu on pidanud korduvalt käima taastusravil ja seoses sellega on kandnud kulutusi (II kd, tl 2-4; 5-9); - Regionaalhaigla teatis, millest nähtub, et 13.02.2009 kella 17.02 ajal on Mustamäe 193 maja juurest raviasutusse toimetatud MK, kellel on diagnoositud vasaku õlavarremurd, häbemeluu alumise haru murd vasakult, kehavigastused on tekkinud tundmatute isikute kallaletungi tõttu, kes röövisid ja ta pikali lükkasid ( II kd, tl 10); - isiku ekspertiisiaktist nähtub, et 13.02.2009 on MKil diagnoositud vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela murd ning vasaku häbemeluu alumise haru murd, vigastused võisid tekkida ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil – õlakotist haaramise tagajärjel maapinnale kukkumisel, kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega (II kd, tl 15-17); - Regionaalhaigla väljastatud haigusloost nähtuvalt on MKil diagnoositud häbemeluumurd, õlavarreluu proksimaalse (ülaotsa) murd, patsient on tänaval lükatud pikali, kiirabikaardist nähtuvalt on Mustamäe tee 193 hoovis olnud väljakuste 13.02.2009, kell 16.24 seoses sellega, et patsienti rööviti tänaval, tõmmati ära käekott, mille tagajärjel pt, kukkus vasakule küljele, kaebab surinat vasakus käes, valu kubemes (II kd , tl 12; 19-56); - asitõendi- diskett helisalvestusega- vaatlusprotokollist nähtub, et naishääl on teinud kõne politseile ja teatanud, et ühel vanaproual tõmmati Mustamäe tee 193 maja juures ära kott ja ta kukkus nii rängalt, et ei saa edasi ega tagasi, kõne teinud naisterahvas tutvustab ennast Nuka nimega (II kd, tl 58-59); - tunnistaja EN ütluste kohaselt oli ta 13.02.2009 kodus, aadressil XXX, vaatas välja ja nägi, et vanaproua oli maja ees, tal oli käekott ümber käe ja üks pikka kasvu kõhna kehaehitusega noormees tõmbas vanaproualt käekoti jõuga käest ära. Koti tõmbamise tulemusena kukkus vanaproua külili ja jäi pikali lamama. Peale seda lähenes vanaproua juurde teine noormees, kellele karjus aknast, et kutsuge politsei, peale mida pani noormees mobiiltelefoni kõrva äärde ja liikus tagasi sinna kust tuli. №ormees, kes koti ära tõmbas kandis seljas tumesinist jopet, mille olid õlgade peal oranži värvi vaheliistud, mis olid õlgade pealt laiemad ja rinna pealt kitsamad, Majast väljudes oli vanaproua istuli maas, tundus et oli šokis, ei karjunud, vaatas ainult paremale ja vasakule, ta ei suutnud tõusta. Püsti tõstes ei suutnud liikuda. Peale seda helistas politseisse, kust paluti kutsuda ka kiirabi (II kd, tl 60-62); 6 Hansapanga vastusest päringule nähtub, et MK pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXX on 13.02.2009 kell 16.23 sisestatud sularahaautomaati HAN00452, asukohaga Sõpruse pst 201/203 Tallinn ja kaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX on sisestatud samasse sularahaautomaati kell 16.24, kaartidega tehinguid tehtud ei ole, sest selleks ajaks olid kaardid blokeeritud, esitatakse kaadrid HAN00452 kaarte kasutanud isikutest (II kd tl 66); - asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud Hansapangast saadud CD-l olevaid kaadreid. 13.02.2009 kell 16.23 kuni 16.24 kasutab sularahaautomaati meesterahvas, kelle on seljas tumedat värvi kapuutsiga jope, kapuuts on peas, jope alt paistab halli värvi kampsuni krae, isiku nägu on nähtav otsevaates; fotol 2 CARDOUT teostab kaardi väljavõtmist eelkirjeldatud meesterahvas; fotol 3 kasutab sularahaautomaati kapuutsiga jopet kandev meesterahvas, kapuutsile jooksevad oranži värvi vaheliistud, mis on näha ka vasakul õlal, isik on fotol profiilis ( II kd tl 67-70); - tunnistaja LP ütluste kohaselt olles 13.03.2009 tööl Tallinnas, Sõpruse pst 201/203 turvatöötajana talletas ta CD plaadilevastavalt päringule videosalvestuse 13.02.2009 ajavahemiku 16.25 kuni 17.00 kaubanduskeskuses asuvast videosüsteemist (II kd, tl 73); - asitõendi - CD plaadil oleva salvestuse- vaatlusprotokollist nähtuvalt lähevad Swedbanki sularahaautomaadi juurde kaks meesterahvast, ühel neist on seljas tumedat värvi jope, peas kapuuts, jope varrukatele jooksevad oranži värvi peale õmmeldud liistud. Teine meesterahvas kannab peas musta värvi nokamütsi ja jalas helesiniseid teksapükse ( II kd, tl 74-75); - tunnistaja DR ütluste kohaselt kohtus 2009 veebruari keskpaigas B.E-ga Sõpruse pst Magistrali Keskuse juuresolevas peatuses. Andrei ütles et läheks temaga Magistrali Keskusse kuna tal on vaja kontrollida ühet pangakaarti. Andreil oli käes telefonimärkmik. Läks koos Andreiga Magistrali Keskusesse, Andrei tegutses pangaautomaadi juures, ei pööranud tähelepanu, mis toiminguid tegi, sularaha välja ei võtnud. Ei mäleta kuhu Andrei pangakaardi pani. Trollis ütles Andrei, et tõmbas ühelt naisterahvalt koti käest ära, selle pani toime vahetult enne kohtumist, ei öelnud, mis seal kotis oli ja mis esemed endale sai või kuhu need pani. Üle ei andnud mingeid esemeid ega sularaha. Rohkem toimunust midagi ei rääkinud (II kd, tl 84-86); - jälitusprotokollist nähtuvalt on B.E mob. telefon nr 56360368, 13.02.2009 ajavahemikul kella 14.07 kuni kella 16.31 tugijaamadeks olnud Mustamäe 3, Vilde 3, Magistrali 1, Saase 1, Linnutee 1 (II kd, tl 87-88); - kahtlustatava kinnipidamise protokollist ja fotodest nähtuvalt on 19.03.2009 kell 10.35 kinni peetud B.E, kes kandis kapuutsiga tumesinist ja oranži värvi jopet, musti teksapükse, tumesinist sviitrit, beeži värvi dressipluusi Chaps, musta värvi särki, musta värvi kingi (IIkd, tl 94-100); - asitõendi – jope, SIM kaart ZEN, vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud, kirjeldatud ja pildistatud jopet ning ZEN kõnekaarti ( II kd, tl 102-107); - läbiotsimisprotokolli kohaselt on toimetatud läbiotsimine B.E elukohas XXX, Tallinnas ja ära on võetud SIM kaart numbriga EE21080730080342, kaks minigripp kotti valge pulbriga, sinine telefonimärkmik, musta värvi käekott COLLECTION; teine käekott kirjega JOUNI EXLUSIVE; topsis olev läbipaistev vedelik, SIM kaart telefoninumbrile +37256724385, poolik SIM kaardi ümbris numbrile +37256388314 (II kd, tl 109-118); - politseijuhtivinspektor I. Litvinenko ettekanne milles märgitakse, et läbiotsimisel leitud sinist-valget-musta värvi märkmik kuulub kannatanule MKile (II kd, tl 119); - asitõendi- märkmiku- vaatlusprotokollist nähtuvalt on märkmikku kirjutatud aadressid Tallinn 13424 Tildri Põik 3-1,
2. hariliku pliiatsiga 12912 Mustamäe 19585, 56959427 Maie, märkmiku viimastel lehtedel on isikute nimed koos sünniaegadega, märkmik on tagastatud kannatanule (II kd , tl 120-123, 124); - kahtlustatava B.E ütlustest nähtuvalt on ta toime pannud teo, milles teda kahtlustatakse. Veebruari kuu keskpaigas, täpset kuupäeva ei mäleta, märkas Szolnoki peatuses ühte vanemat naisterahvast, kes liikus Kännu Kuke poole Ed.Vilde tee äärt mööda. Naisterahval oli käes käekott ja tekkis mõte see käest ära tõmmata, käekott oli paremas käes. Käekott oli musta värvi ja ühe suure sangaga, kahe sahtliga ja keskel oli suur lukk. Liikus naisterahva seljataga, Mustamäe tee ja Ed Vilde tee ristmiku lähistel tõmbas jõuga naisterahvalt käekoti käest , koheselt jooksis lähimasse peatusse, istus trolli peale, trolliga sõitis edasi ühe peatuse 7 väljus Magistrali peatuses. Ei tea mis sai edasi naisterahvast, kuna peale koti saamist jooksis koheselt sündmuskohalt minema, naisterahva kukkumist ei näinud. Käekotis olnud asjad võttis ära ja käekoti koos tühjendatud rahakotiga viskas parki ühe pingi juurde. Magistrali peatuses kohtus juhuslikult Dmitri Ratilovskiga, kellega koos läksid Margistrali Keskusesse, kus tahtis kannatanu pangakaardiga välja võtta sularaha, see ei õnnestunud ja pangakaardi viskas prügikasti. Mobiiltelefoni müüs 100 krooni eest tundmatule, umbes 50 aastasele meesterahvale (II kd tl 153-156); - ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt on kahtlustatav B.E kirjeldanud ja näidanud, kuidas ta Tallinnas, Mustamäe tee 193 asuva maja juures vanemalt naisterahvalt käekoti ära tõmbas ja minema jooksis (II kd tl 157-162); - jälitusprotokollist nähtuvalt on ajavahemikul 06.04.2009 kuni 12.04.2009 mobiiltelefoni koodiga 351541007708520 kasutatud abonentnumber 56312712 ning tunnistaja J H ütluste kohaselt on see telefoninumber kasutuses tema perekonnas, halli-rohelise korpusega mobiiltelefoni №kia, IMEI koodiga 351541007708520 ostis tema isa tundmatu meesterahva käest umbes kuu aega tagasi. Mobiiltelefoni annab vabatahtlikult välja (II kd tl 163,164-165); - asitõendi- mobiiltelefoni NOKIA 3410- vaatlusprotokollist nähtuvalt on mobiiltelefoni IMEI kood 351541007708520 (II kd tl 166-168). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD. Süüdistatav B.E tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud, tsiviilhagidega nõustus. Kannatanud M. K´i sUas ei ole süüdi. Kaitsja Rein Kiviloo leidis, et röövimise kvalifitseerimisel peab olema tuvastatud vägivalla kasutamine kannatanult asjade saamiseks. Tuvastatud peab olema tahtlus. Kaitsealune on tegelnud pidevalt kottide äratõmbamisega, ta ei võinud ette näha, et kannatanu saab sellest vigastusi, vägivalda ta tahtlikult ei tarvitanud. Kaitsja palub röövimise episoodi kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4,5 järgi.

Kergendava asjaoluna tuleb lugeda süü kahetsus, karistus tuleks mõista sanktsiooni keskmääras. Prokurör leidis, et süüdistus on tõendatud. Asjade hõivamise soov oli röövimises eelnevalt, seotud ajaliselt ja ruumiliselt vägivallaga. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega pikemaks ajaks, tegemist on väljakujunenud isikuga, kel on kalduvus toime panna kuritegusid. Kergendavad, raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör palub B.E süüdi mõista ja

§ 199

lg 2 p 4,5 - § 25 lg 2 järgi karistada teda 1-aastase vangistusega,

§ 200

lg 2 p 5 järgi – 6-aastase vangistusega, liitkaristuseks, karistused täielikult liites 7 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, 4 aasta 8 kuuni. Eelvangistuses viibitud aeg so 1 päev tuleb karistusest maha arvata. Välja mõista sundraha. Salvestused jätta kriminaalasja juurde, jope, teised isiklikud asjad tagastada B.E-le, SIM-kaart, plastpurgid, foolium – hävitada. Kannatanu K. U ei soovinud midagi lisada. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED Kohus, arutanud antud kriminaalasja lühimenetluse korras st. tunnistajad ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal, leiab, et B.E süü on tõendatud esitatud süüdistuses täies mahus. Kohus hindab kriminaalasjas kogutud tõendeid episoodide kaupa.

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse röövimise või omastamise ja kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda 8 kasutamata.

§ 25

lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kannatanu K. Ui ütluste kohaselt oli koti varastanud meesterahvas temale võõras ja seega oli K. Ui käes olev kott süüdistatava B.E jaoks võõras vallasasi. Koti kui võõra vallasasja äravõtmine toimus B.E ütluste kohaselt raha saamise eesmärgil, seega tahtis süüdistatav varastatud kotti ja selle sisu ebaseaduslikult omastada. B.E tegutses kotti varastades kavatsetult, kuna tema eesmärgiks oli koti ja seal olevate asjade arvel rikastuda. Asjaolu, et koti varguse pani toime B.E on tõendatud peale kannatanu K. Ui ja kahtlustatava B.E enda ütluste ka äratundmiseks esitamise protokolliga, kus kannatanu KUtunneb ära B.E, tunnistaja J. Mirme ütlustega, et ta kuulis naisterahvast karjumas ja kotti tagasi nõudmas, ning nägi meesterahvast, kelles hiljem tundis ära B.E jooksmas ja kotti maha viskamas, samuti tunnistaja M. Jõeranna ütlustega selles, et aitas koos sõbraga kahel raudteetöölisel kinni pidada jooksvat meesterahvast. B.E peeti kinni vahetult peale varguse toimepanemist. Nähtuvalt B.E suhtes teostatud karistusregistri väljavõttest on teda korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest ja kuna ta on sooritanud uusi kuritegusid, ei ole need karistused kustunud. Seega on B.E isikuks, kes on varem toime pannud varguse. B.E tegi kõik endast oleneva, et vargust lõpule viia aga kuna tema ebaseaduslikku tegevusse sekkusid pealtnägijat, jäi vargus lõpule viimata so. B.E ei saanud vara enda kasuks pöörata, kuigo tegi selleks kõik endast sõltuva. Kohus leiab, et B.E tegevus jäi katse staadiumisse. Kohus leiab, et B.E poolt 17.02.2009 kella 10.00 ajal Tallinnas, Telliskivi 60A juures käekoti varguse katse on tõendatud, tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 -§ 25 lg 2 järgi, tema tegu oli õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

§ 200

lg 2 p 5 sätestab kriminaalvastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et teo toimumist so. 13.02.2009 Tallinnas, Mustamäe tee 193 maja juures kannatanult M. K käekoti röövimist tõendavad kannatanu ütlused, et ta tundis kuidas temalt tema käekotti käest ära rebitakse, püüdis kinni hoida, kuid ta tõmmati maha; tunnistaja EN ütlustega, et 13.02.2009 oli kodus aadressil XXX, vaatas välja ja nägi, et vanaproua oli maja ees, tal oli käekott ümber käe ja üks pikka kasvu kõhna kehaehitusega noormees tõmbas vanaproualt käekoti jõuga käest ära. Koti tõmbamise tulemusena kukkus vanaproua külili ja jäi pikali lamama. Teo toimumist tõendavad ka tunnistaja DR ütlustega, et peale Magistrali Keskuses käimist teatas B.E ühelt naisterahvalt koti äratõmbamisest ning ka süüdistava A. B.E ütlused käekoti naisterahvalt äratõmbamise kohta, aga ka B.E-ga läbiviidud ütluste olustikuga seostamine, millest nähtuvalt B.E tunneb sündmuskohta. Käekoti naisterahvalt ärarebimist kinnitab samuti kõne politsei numbrile, kus naisterahvas, kelleks osutus tunnistaja E. Nuka teatab politseile sündmusest. Kannatanu, tunnistajate ja kahtlustatava enda ütlustega on tõendatud asjaolu, et B.E oli kannatanu MK jaoks võõras isik ja MK käekott oli B.E jaoks võõras vallasasi. Asjaolu, et B.E rebis kannatanult käekoti ära selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tõendab kohtu arvates see, et peale käekoti enda valdusse saamist toimis B.E sellega nagu oleks käekott tema omand. Ta vaatas seal olnud asju, võttis ära pangakaardid, sularaha, märkmiku, mobiiltelefoni. Omastamise eesmärki kinnitab ka B.E edasine käitumine so. ta üritas pangakaartide abil pangaautomaadist sularaha välja võtta, märkmiku viis koju, mobiiltelefoni müüs maha.

§ 200

lg 2 p 5 eeldab raske tervisekahjustuse tekitamist võõra vallasasja äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 9 Röövimine kujutab endast mitut tegevusdelikti ( vt. RKL 3-1-1-100-06) so. vargust ja vägivalla tarvitamist. Röövimise eesmärk ja tahtlus peab olema võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vägivald, antud juhul raske tervisekahjustuse tekitamine oligi suunatud asja valdajalt asja kättesaamisele- tema valduse ja vastupanu murdmisele. Kannatanu M. K on ütlustes selgelt väljendanud, et tundis kuidas rebitakse ära vasakus käes olnud musta käekotti, püüdis seda kinni hoida, ta tiriti maha ja mahakukkumise tagajärjel tundis suurt valu. Ka toimunut otseselt pealtnäinud tunnistaja EN kinnitab ütlustes, et üks pikka kasvu kõhna kehaehitusega noormees tõmbas vanaproualt käekoti jõuga käest ära. Koti tõmbamise tulemusena kukkus vanaproua külili ja jäi pikali lamama. Kohus leiab, et seega on tõendatud B.E poolt MK suhtes vägivalla tarvitamine käekoti kättesaamise eesmärgil. Vägivalla so. käekoti jõuga ära rebimine kannatanult kestis ka siis, kui kannatanu oli vasaku külje peale maha kukkunud ja seega oli vägivald otseselt seotud käekoti kannatanult kättesaamisega. Kohtu arvates ei oma tähtsust asjaolu, kas süüdistavav ka ise tajus vägivalla kasutamist. Elulises olukorras, kus teo toimepanemise ajal 67 aastaselt naisisikult tirib käekotti käest ära 31 aastane noormees, on mõistetav, et noormees ei tunneta oma tegelikku jõudu mida ta kasutab. Kannatanul raske kehavigastuse olemasolu tõendab isiku ekspertiisiakt, milles leitakse, et vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela murru ning vasaku häbemeluu alumise haru murru näol on tegemist raske meditsiinilise haigusega. Peale selle kinnitavad kannatanul kehavigastust ka regioonhaigla teatis ja väljavõte kannatanu haigusloost. Asjaolu, et antud teo pani toime B.E tõendavad peale tema enda ütluste ka asitõendite (CD-de) vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt kasutab röövitud kaarti B.E, samuti B.E elukohas teostatud läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära kannatanult M. K röövitud käekotis olnud märkmik. Kohus leiab, et B.E poolt 13.02.2009 Tallinnas Mustamäe tee 193 maja ees toimepandud M. K käekoti röövimine on tõendatud, tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 5 järgi, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

TSIVIILHAGI. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu MK esitanud tsiviilhagi summas 1020 krooni. Võrreldes esialgse nõudega on tsiviilhagi vähenenud, kuna osa röövitud asju on tagastatud. Kannatanu K. U ei ole tsiviilhagi esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju, kahju tekitamises on ta süüdi, sest tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna kannatanu M. K on surnud, tuleb tekitatud kahju välja mõista tema pärijatele. KARISTUS.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatava B.E suhtes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja väide, et kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsust, ei ole kohtu arvates 10 asjakohane. Süüdistatav ei ole kahetsust väljendanud ei ülekuulamisel ega ka kohtuistungil.

§ 199

lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 200lg 2 sätestab sanktsioonina kolme kuni viieteistaastase vangistuse.

B.E on varem korduvalt, 9-l korral kriminaalkorras karistatud, ei oma ei töökohta ega legaalset sissetulekut. Seega tema tegevuseks ja elatusvahendiks ongi süütegude toimepanemine. Arvestades B.E süü suurust, millele viitab eeskätt toimepandud kuriteo raskusaste ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et B.E tuleb karistada vangistusega alla keskmist raskema kuriteo sanktsiooni, s.o.

§ 200lg 2 sätestatud sanktsiooni, määra. MENETLUSKULUD. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisikulu, koopiate tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus leiab, et kuna B.E mõisteti esitatud süüdistuses süüdi täies mahus, tuleb menetluskulud temalt välja mõista. Kohtunik Julia Vernikova