Obsah (4)

§ 199§ 136§ 64§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märtsil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-21862 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 9 ja § 136 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav G.F elukoht: XXXXXX XX X X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Tartu Maakohtu 07.03.2007. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 9 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 09.11.2009. a määrusega, kannab karistust alates 07.11.2009, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.F

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada G.F

§ 136

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

alusel mõista G.F-ile liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. 1

§ 65

lg 2 alusel suurendada G.F-ile mõistetud 7 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 07.03.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 6 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks G.F-ile mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) päeva vangistust. G.F karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev
2. märts
3. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista G.F-ilt 8 800 (kaheksa tuhat kaheksasada) krooni A.M. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1455.50 (üks tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni 50 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon G.F süüdistatakse selles, et tema ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 08.03.
4. a ajavahemikul kell 19.00 – 20.00, viibides A.M. elukohas aadressil Tartu Pikk tänav 82 korteris nr 3, võttis ära A.M. rahakotist sularaha 14 300 krooni; 08.10.
5. a kella 17.24 paiku püüdis võtta ära Tartus Turu tn 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA 1,388 kg kaaluvat liha “Searibi kondiga” maksumusega 87.31 krooni, pannes lihatüki varukasse, möödus G.F kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu; 28.11.
6. a kella 15.28 paiku püüdis võtta ära Tartus Kalda tee 1c asuvast TTK-le kuuluvast kauplusest Konsum vorsti Lemmik maksumusega 26.08 krooni ja 1,0 liitrilise pudeli õlut Double Bock maksumusega 20.70 krooni. G.F möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu. 2 Sellega pani G.F toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse G.F selles, et tema ajavahemikus 10.04.

1. a kella 20.00st kuni 11.04.
2. a kella 01.25-ni võttis seadusliku aluseta vabaduse A.M., mis seisnes selles, et lukustas Tartus XXX korteri ukse, millega takistas A.M. lahkumist nimetatud korterist. Sellega pani G.F toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.F-ile karistuseks 7 kuud vangistust ja

§ 136

lg 1 järgi 4 kuud vangistust.

§ 64

alusel mõista G.F-ile liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada G.F-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 07.03.2007.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 28 päeva võrra (ajavahemikus 07.11.-08.12.2009 on G.F kantud ära 1 kuu ja 2 päeva vangistust) ja liitkaristuseks G.F-ile mõista 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust (seisuga 09.12.2009. a). Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.F tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4,9 ja § 136 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

1. märtsiks
2. a on G.F ära kantud Tartu Maakohtu 07.03.
3. a otsusega mõistetud 9 kuu pikkusest vangistusest 3 kuud ja 24 päeva vangistust (ajavahemik 07.11.2009-02.03.2010), kandmata karistus on 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Seega on

§ 65lg 2 alusel mõistetavaks liitkaristuseks alates 3.

märtsist 2010. a 1 aasta ja 6 päeva vangistust. Tsiviilhagi on esitanud A.M. summas 8 800 krooni. G.F on nõustunud tekitatud kahju suurusega. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 3 G.F poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja 495.60 krooni ning kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.F on töövõimeline isik. Tal ei ole kanda väga pikk vangistus, mistõttu on menetluskulusid võimalik tasuda piisavalt pika aja jooksul pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Arvestades eeltoodut ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jätmist riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 4